Trumpi ajastu: erand või osa mustrist? (RSR Kooli)

Ameerika Ühendriikide välispoliitika on teema, millest ei saa üle ega ümber – selle mõju ulatub otseselt nii Euroopasse kui ka laiemasse maailmapoliitikasse. Viimastel aastatel on üha enam räägitud muutustest USA rollis: liitlassuhted on pingestunud, otsused näivad kohati ettearvamatud ning küsimus USA positsioonist globaalse liidrina on taas päevakorras. Kas tegemist on ajutise kõikumisega või märgiga sügavamatest muutustest?Seekordses RSR Kooli erisaates võtame need küsimused lähemalt ette. Milline on olnud USA välispoliitika ajalooline muster ning kas tänased arengud erinevad sellest oluliselt? Kas Donald Trumpi juhtimisstiil oli erand või osa laiemast trendist? Kuidas ja miks on USA eri aegadel konfliktidesse sekkunud ning mida see räägib riigi väärtustest ja huvidest? Ning mida tähendavad praegused arengud Euroopa ja Eesti jaoks?Nendel teemadel arutlevad Jaagup ja Kalamees, küsib Helena. Lisaks kuuleme ka Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11. klassi õpilaste mõtteid. Saate lõikas kokku Helari.

Aprill on Eestis juba 13. aastat järjest veteranikuu ning 23. aprillil tähistame veteranipäeva. Selle raames oleme teinud erisaate külalistega Kaitseväe Akadeemiast, kes räägivad enda kogemusest missioonidel. Juttu tuleb nii Eesti välismissioonide ajaloost, nende eripalgelisusest ning huvitavamatest kogemustest. Saatekülalisteks olid KVA teise aasta kadett Andres ning magistrant Gert. Küsimusi küsis Eke ning kokku lõikas Karl

Viimastel aastatel on kriitika ÜRO suhtes aina kasvanud vetoõiguse olemasolu tõttu. Lisaks on ÜRO rahastust tugevalt vähendatud, mis on viinud organisatsiooni toimimise keerulisse olukorda. Järgmises Ringjoone osas arutame, kas ÜRO on endiselt efektiivne ja toimiv? Lisaks räägime ka väikeriikidest ÜROs ning kas nende häält on endiselt kuulda.

12. aprillil ootavad Ungarit ees parlamendivalimised. Viktor Orbán on olnud peaminister kuusteist aastat järjest, kuid tulevastel valimistel on tõusnud tema tugevaks konkurendiks Tisza kandidaat Péter Magyar. Tänu Orbáni valitsuse sügavatele lahkhelidele Euroopa Liiduga on valimiste tulemused kaalukad mitte ainult Ungari, vaid ka ülejäänud Euroopa jaoks.Saates avame Ungari poliitika tausta ning arutleme Ungari võimalike tulevikuväljavaadete üle.Arutlevad Erik ja Karl, saadet juhib Orlando ja lõikab Jaagup.

1. aprillile omaselt on ka Ringjoone tegijad lustakamas tujus. See-kord on heietamiseks ja jauramiseks kätte võetud vandenõuteooriad - olgu nad kas poliitilised või mitte nii poliitilised. Õhku paisati häid nalju, pisut paremaid nalju ja ka mõni hea mõttetera, mille pikemaks vaagimiseks soovitame kindlasti pähe panna fooliummüts.Saates peamiselt teoretiseerisid Alexander ja Erik, kokku lõikas Orlando, küsimused ja kuldvillaku tegid Helari ning Saskia.

Seekord jääb Ringjoon oma juturännakutes kodumaa pinnale, avades maailma ja selle kõiksugu põnevaid tahke ühe piiriäärse regiooni läbi – nimelt Setomaa. Setomaa eristuv kultuurilugu ja maailmapoliitika sündmuste mõju, mis kogukonda lahutavad, on vaid murdosa põhjustest, miks sealset kanti ja kogukonda lähemalt uurida. Kuidas setodel täna läheb? Miks siis ikkagi lõunaeesti keeltele keeletunnustust antud pole? Milline on Petserimaa ja Siberi setode olukord? Mida on kogukonnale põhjustanud venemaa agressioon? Millisena tajuvad kohalikud julgeolekuohte?Setomaast ja setodest räägib seto kogukonna liige, folklorist ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Andreas Kalkun. Andreasega vestleb Annabel ning heli kujundas Erik.Aiteh!

Ringjoon on otsustanud mobiliseeruda ning lindistada graafikuvälise saate, et arutada uut konflikti Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Iraani vahel. Erimeelsused kahe osapoole vahel ulatuvad 1979. aasta islamirevolutsiooni, aga aastakümned kuumemaid ja jahedamaid faase vastasseisus on eskaleerunud täiemahulise sõjani. Täiemahuline sõda, mida sõditakse õhus ja merel kuid mitte maal, on neelanud terve Lähis-Ida, tõmmanud endasse ka Euroopa maid ja ähvardab maailmamajandust jäädavalt muuta. Sõda on eskaleerunud üle ootuste ja kartuste, ning ainus küsimus on see, et kas USA väsib ära enne, kui Iraani valitsus murdub?Saates arutavad juhtumisi Lähis-Idas Erik, Alexander ja Jaagup.Saade on lindistatud 06.03.2025, seega võivad teatud faktid ning hinnangud olla tänaseks aegunud.

CONNECTING THE DOTS x RINGJOON 🇸🇪🤝🇪🇪In the first week of March, RSR had the pleasure of hosting students from the Association of Foreign Affairs at Lund University (UPF) during their visit to Estonia. During the exchange, we had the chance to sit down with two UPF members for a discussion about Sweden, Estonia, and Nordic–Baltic cooperation.In this episode, we reflect on the exchange and share what we learned from meetings with various NGOs, institutions, and workshops throughout the week. We also discuss some of the broader themes that emerged during the visit, including Sweden’s decision to end 200 years of neutrality and join NATO, how “Nordic” Estonia really is, and the presence of Swedish companies in Estonia.The discussion features Paula and Sabina from UPF, and Karl Andreas and Liisbet from RSR, with audio editing by Orlando.—This episode is part of a joint project under the Erasmus+ Small-Scale Partnerships in Youth programme between the Tartu Association of International Relations (RSR) and the Utrikespolitiska Föreningen – the Association of Foreign Affairs at Lund University (UPF), titled “Nordic-Baltic Youth Knowledge Exchange”.The project aims to build lasting academic and professional networks between students in Tartu and Lund, encourage dialogue between Nordic and Baltic youth, and explore key foreign and security policy issues relevant to Nordic-Baltic cooperation.—Read UPF and RSR articles in The Perspective:November issue: Youth Participation in International PoliticsJanuary issue: The Politics of Sustainability and European Security

Märtsikuus tähistame küll naistepäeva, kuid tähistamise kõrval tuleb meelde tuletada päeva sisulist sõnumit ja mõtestada naiste (õiguste) olukorda. Selleks vaatab ka Ringjoon tagasi eelmisele aastale ning märgib, missuguseid arenguid on tehtud ning kus ilmutavad end murettekitavad tendentsid. Maailmapoliitika on turbulentne ning sõjaliste konfliktide keskel – mis see naiste õiguste kaitsele kaasa toob? Miks Taani Gröönimaa inuiidi naiste ees vabandas? Kes siis naist õiguspoolest kaitsebki, konventsioon või mees? Kas naiste õiguste kaitsmisel ka edulugusid esines? Kõlab naiste olukorrastki Ukrainas, Sudaanis, Gazas ja Kongos. Saates diskuteerivad Rahel ja Kärt, keda usutleb Annabel. Saate lõikas kokku Eke. ---Kuula ka eelnevaid naistepäeva saateid!- Helikoptervaade naiste õigustest kodus ja võõrsil (2025)- Võta kässar maha ja pane tuled peale (2024)

Alanud on viies aasta täiemahulist sõda Ukrainas. Taaskord vaatame eelmisele sõjaaastale tagasi - kuidas on muutunud rindejoon, millised on uued tehnikad ja sõjastrateegiad ning mis saab edasi. Nendele ja ka muudele küsimustele proovivad vastust leida Kalamees ning Jaagup, saadet juhtis Eke ja kokku lõikas Kert.