Maks ja pühad

​ Episood MAOKAITSERAVIPPI-d, antatsiidid, sooda... 😬🧐Mis need on, milleks neid gastroenteroloogias kasutatakse ja kas nad teevad kahju? 👉Tänases episoodis räägime mao "kaitsmisest" ja vahenditest, millega seda teha. 💊✅Mida tähendab mao kaitse?✅Miks me kasutame maokaitseravi?✅Kas nagu üldse vajab kaitset? ✅Kas kaitse võib mõnikord halba teha? Kõigest sellest ja paljust muust järgmises episoodis.Oled teretulnud kuulama, kommenteerima, postitust laikima ja lehte jagama. Head kuulamist! 😊🔉Saate meid kuulata Spotify’s ja Apple Podcastis. Jälgige meid Facebookis ja Instagramis!

Märts on kolorektaalvähi teadlikkuse kuu.Meie seekordne episood räägib jämesoolevähist ning jämesoolevähi parimast diagnoosimise võimalusest - koloskoopiast.​Miks on oluline osaleda jämesoolevähi skriiningprogrammis?​Kellele skriining Eestis mõeldud on?​Kas skriininguga alustamise iga peaks muutma?Meil on külas õde Alina Ogorodnikova, kes räägib koloskoopia ettevalmistusest.​Mida koloskoopia ettevalmistus tähendab? ​Kuidas seda teha? ​Milleks on vaja õe nõustamist enne koloskoopiat? Kõigele sellele saab vastuse meie uues episoodis.Oled teretulnud kuulama, kommenteerima, postitust laikima ja lehte jagama. Head kuulamist! 😊🔉Saate meid kuulata Spotify’s ja Apple Podcastis. Jälgige meid Facebookis ja Instagramis!

Seekordses episoodis on meie külaliseks perearst Karita Košeleva ja räägime jälle maksast, seda nii perearsti kui gastroenteroloogi vaatest.Maksahaigustega, ennekõike rasvmaksaga patsientide osakaal kasvab mõlema eriala vastuvõttudel igal aastal. Üritame anda näpunäiteid, kuidas oleks võimalik ennast ise aidata.​Mis on rasvmaks, kuidas seda diagnoosida?​Mida saab patsient teha rasvmaksa korral?​ Kuidas aidata oma maksa?​ Kas maks üldse vajab abi?​ Kas hepatoprotektorid on vajalikud? ✍️Oled teretulnud kuulama, kommenteerima, postitust laikima ja lehte jagama. Head kuulamist! 😊🔉Saate meid kuulata Spotify’s ja Apple Podcastis. Jälgige meid Facebookis ja Instagramis!

10. episood RASVMAKS2026. aasta esimene episood! Head Uut aastat!Tänases episoodis jätkama maksa teemaga. Täpsemalt - räägime rasvmaksast ning selle põhjustest.Kiire sisukokkuvõtte:​Rasvmaks (konkreetselt MASLD) on sagedasim maksahaigus tänapäeva maailmas.​Rasvmaks on osades regioonides maailmas sagedasim maksatsirroosi põhjustaja.Mis põhjustab rasvmaksa?​Ülekaal​Alkohol​Muud tervise seisundit (diebeet, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase ja muud)Mis on rasvmaksa ravivõimalused?Lähendus on lihtne ja keeruline ühekorraga: kaalulangus, alkoholikoguse vähendamine vi alkoholist loobumine, füüsilise koormuse tõstmine.Täpsemalt juba tänases episoodis.✍️Oled teretulnud kuulama, kommenteerima, postitust laikima ja lehte jagama. Head kuulamist! 😊🔉Saate meid kuulata Spotify’s ja Apple Podcastis. Jälgige meid Facebookis ja Instagramis!

Seekordse episoodiga Maks ja pühad, Jõuluspecial juhatame sisse maksateemaliste episoodide seeria.Kuna Jõulud on ukse ees, tundus hea idee rääkida maksast ning sellest, kuidas aidata maksal Jõule üle elada.Räägime järgmistel teemadel:​Kas maksa peab puhastama või saab maks selle tööga ise hakkama?​Kas on olemas turvalist alkoholikogust maksa jaoks?​Kas toidulisanditest on abi?​Mida süües võtta, mida jätta?Jälgi meid facebookis ja instagrammis @soolestikusonumid.Oled teretulnud kuulama, postitust laikima ja lehte jagama.

Meie tänane episood on helikobakterist, kes on väike maos elav tegelane, põhjustades palju pahandust; tavalisest gastriidist maovähini.Helikobakteri infektsioon võib olla asümptomaatiline (ei põhjusta sümptomeid) või sümptomaatiline (põhjustab sümptomeid). Nakatumise sümptomid on hästi üldised: kõrvetised, kõhuvalu, puhitused jne, ainult kaebuste põhjal infektsiooni diagnoosida ei saa.Räägime kuidas ja keda helikobakteri suhtes testida, mis on erinevate testide eelised ning puudused: väljaheitetestidhingamistestidbiopsiad: mikroskoobi all koeproovi hindamine ja kiirtestid vereanalüüsid Räägime, mida teha enne helikobakteri proovi andmist, millal lõpetada maokaitseravimite tarvitamine ning kuidas kontrollida, kas ravi on olnud edukas. Lisaks saab vastuse sagedane küsimus gastroenteroloogi vastuvõttul, nimelt, kas ka pereliikmeid peab testima!Käime lühidalt läbi ravivõimalused ning arutame, kas osade patsientide puhul on vajalik jälgimine. Head kuulamist!Jälgi meid facebookis ja instagrammis @soolestikusonumid.

Me oleme nüüdseks juba mõned episoodid teinud, kuid pole endast rääkinud. Kes on Mari ja Helēna? Miks just arstiteaduakond, miks just gastroenteroloogia? Mis vahe on Lätil, Eestil ja Suurbritannial? Seda kõike ja natuke veel rohkem kuuleb viimasest episoodist. 

Põletikuline soolehaigus (inglise keeles inflammatory bowel disease, IBD) on krooniline eluaegne haigus, mis haarab soolestiku eri osi ja kulgeb ägenemiste ning nii nimetatud heade perioodidega, mil haigus on kontrolli all. Termin IBD hõlmab tegelikult kolme erinevat poletikulist soolehaigust: haavandilist koliiti, Crohni töbe ning mikroskoopilist koliiti. IBD täpsed tekkepõhjused on teadmata, kuid ilmselt mängivad rolli keskkonnategurid, toitumine, tubakatoodete ja antibiootikumide tarvitamine, geneetiline eelsoodumus ning immuususteemi reageerimine patsiendi mikrobioomile. IBD peamisteks sümptomiteks on kõhulahtisus, verine-limane väljaheide, kõhuvalu, võimalik palavik ja kaalulangus. Sümptomite algusest diagnoosini võib minna aastaid ning seetõttu on oluline arsti ja patsiendi koostöö. 

Kõhukinnisus tähendab istesagedust vähem kui 3 korda nädalas, kõva, pabulakujulist väljaheidet ning raskust soolesisu väljutamisel.Ajutine kõhukinnisus on sage ja mööduv probleem, mis võib olla seotud näiteks stressi, vähese vedelikutarbimise või füüsilise koormusega. Tavaliselt on sedasorti probleem lihtsasti lahendatav. Tänases episoodis räägime aga kroonilisest kõhukinnisusest, mis on kestnud kauem kui 6 nädalat. Räägime võimalikest põhjustest, vajalikest analüüsidest ja uuringutest ning ravist.

„Normaalne“ istesagedus sagedus on väga varieeruv, kolmest korrast päevas kolme korrani nädalas.Kõhulahtisus on sage probleem, mida on kogenud praktiliselt kõik. Lühiaajaline kõhulahtisus ei vaja arsti sekkumist ning möödub tavaliselt iseenesest. Patsient peab lihtsalt hoolitsema piisava vedelikutarbimise eest. Kui kõhulahtisus muutub krooniliseks, tuleb pöörduda arstile. Krooniliseks loetakse kõhulahtisust, mis on kestnud üle 6 nädala. Sõltuvalt kaebusest võtab arst vajalikud analüüsid ning teinekord võib olla vaja teha uuringuid. Võimalik, et vaja on  välistada aneemia, tsöliaakia, kilpnäärme ületalitlus, teatud pankreasehaigused ning seedetrakti infektsioonid. Tänases episoodis räägimegi lühidalt kõhulahtisuse olemusest, põhjustest, diagnostikast ning võimalikust ravist.