Kas magevesi saab maailmast otsa?

Seekordse saate teema tuleb ühest maailmakellast, mis väidab, et magevesi kaob juba kolmeteistkümne aasta pärast. Ajaraam on hirmuäratav, aga kui palju selles on tõtt ja kas me peaksime olema mures? Mis seisus üldse on Eesti vesi ja veestik, kas me kuivendame liiga palju ja miks kevadine suurvesi enam ei tule kevadel? Nendele ja veel paljudele küsimustele vastab Tallinna Ülikooli loodus ja terviseteaduste instituudi ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa. Saatejuht on Mart Valner.

Olgugi, et turvas on Eesti üks väärtuslikumaid maavarasid, käib jätkuvalt suur vaidlus turbakasutuse ümber seotud süsinikuheite üle. Milles vaidlus seisneb ja kuidas süsinikuheidet vähendada, selgitab seekordses Ilmaparandaja saates Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia kaasprofessor Marko Kohv. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandaja" otsesaatesse tuleb külla endine Teaduste Akadeemia president ja mereteaduste komisjoni esimees Tarmo Soomere, et arutada Atlandi ookeani hoovuste muutusi. Kui suure tõenäosusega ikkagi võib meile sooja kliimat loov ringlus seisma jääda või pöörduda ning mida see sellisel juhul kogu Euroopale tähendaks? Räägime ka sellest, miks kliimast üldse on Eestis keeruline rääkida ja millist reaalset tulevikku võime oodata. Ilmaparandaja on ikka eetris laupäeval kell kaks. Saatejuht on Mart Valner.

Enamik meist peab tänavalt kostvat automüra paratamatuks ebameeldivuseks, kuid värske doktoritöö paljastab selle tunduvalt süngema poole. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialisti dr Triin Veberi sõnul ei ole liiklusmüra pelgalt häiriv, vaid see on tõsine krooniliste haiguste riskitegur, mis mõjutab salakavalalt meie südant, ainevahetust ja vaimset tervist. Saates "Ilmaparandaja" selgitab hiljuti doktorikraadi kaitsnud Triin Veber teemat põhjalikumalt. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates keskendume mikroplastile. Kui suur probleem see meie ümber on ja miks? Kas tuuleparkidest ka lisandub ohtlikke kemikaale loodusesse ja kui palju ikka mikroplasti ühest tiivikust aastaga tuleb ning kas see on meile ohtlik? Kuidas üldse otsustatakse, et mõni aine on loodusele või inimesele ohtlik ja mürgine? Kõigile neile ja veel paljudele küsimustele vastab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja Anne Kahru. Saatejuht on Mart Valner. Saate valmimist on toetatud teaduse populariseerimise riiklikul projektikonkursil.

Seekordne "Ilmaparandaja" saade salvestati Matsalu Loodusfilmide Festivali ajal avaliku salvestusena koos paljude kuulajatega. Juttu tuli tuuleparkide arendamisest Lääneranna vallast ja ka laiemalt sellest, miks on vaja taastuvenergiat ja kas kohalik omavalitsus ka sellest midagi saab. Külas on Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell ja Lääneranna vallavolikogu esimees Silvia Lotman. Saatejuht on Mart Valner.

Seekord räägime Eesti looduse taastamise kavast, mida praegu koostatakse ja mille esimene versioon esitatakse Euroopa Komisjonile selle aasta lõpus. Mis see kava on ja millised tegevused sellest lähtuvalt ette võetakse, sellest räägivad kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark, kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna looduskaitse nõunik Hanno Zingel ja Maaülikooli metsahoiu ja metsakorralduse professor Diana Laarmann. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates on külas sisulooja ja saatejuht Sidni Tomson, kellega räägime sellest, kuidas noortega rääkida kliimast ja loodusest. Mida peaks jagama sotsiaalmeedias, keda tegelikult kuulatakse ja kas noori üldse see teema huvitab. Lisaks on pikalt pausilt tagasi ka Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Rukkiräägu rubriik, kus seekord juttu muuseumi uue direktori Sergei Põlmega. Saatejuht on Mart Valner.

Soome linnuvaatlejad on tähele pannud, et piiritajaid on järjest vähemaks jäänud. Seetõttu on seekord saates külas linnuökoloog Marko Mägi, kellelt uurime, kuidas elavad piiritajad Eestis ja mida saab iga inimene ära teha selleks, et Aasta Linnu tiitlit kandev lind meil jätkuvalt alles oleks. Saadet juhib Rein Pärn.

Äsja jõustusid Eestis looduskaitseseaduse muudatused, mille peamine eesmärk ei ole looduskaitsenõuete karmistamine või leevendamine, vaid olemasolevate reeglite selgemaks ja ühesemalt mõistetavaks tegemine. Lähemalt selgitab Ilmaparandaja saates Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma. Saadet juhib Rein Pärn.