Lapse privaatsus kui vanema tahe

November ja detsember on teada-tuntud e-poodlemise kuud, kuhu jäävad nii „musta reede“ pakkumised kui ka jõulueelne ostlemishullus. Kas see pealtnäha tavapärane ostlemine peidab endas ka teatud ohte, millele tähelepanu pöörata – seda arutava tänases episoodis saatejuht-jurist Geili Keppiga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna valdkonna juht ja jurist Hellika Teder ja inspektsiooni andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog. Mõnusat kuulamist ja turvalisi ostuotsuseid!

Andmehääling on naasnud suvepuhkuselt ja värskes episoodis on septembrile kohaselt põhiteemaks noored. Saatejuhil Geili Keppil on külas Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak, kes toob markantseid näiteid oma tööelust ja räägib ka veebipolitseiniku tööst. Loomulikult ei saa Andmehäälingu saates mööda vaadata andmekaitsest ja erinevatest soovitustest ning kasulikest näpunäidetest. Mõnusat kuulamist! Vaata ka: Andmekaitse Inspektsiooni kodulehekülg Veebipolitsei

Mis saab siis kui lapsevanemate tahe on erinev? Kuidas saavad laste huvid kaitstud? Kes annab nõusoleku lapse eest ja kuidas on see reguleeritud?  Seda kõike kuula Arvamusfestivalil aset leidnud arutelul, mille päevajuht on Andmekaitse Inspektsiooni koostöövaldkonna juht Maarja Kirss. Lisaks talle arutavad kaasa Andres Aru (Õiguskantsleri Kantselei Laste ja noorte õiguste osakonna juhataja), Helen Hääl (advokaat), Kerli Valner (Lastekaitse Liidu projekti Targalt internetis teavitustööjuht), Mia-Ly Läänesaar (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik). Andmekaitsealastes küsimustest külasta Andmekaitse Inspektsiooni kodulehekülge.

Tänases saates on meie juristil Geili Keppil taaskord külas inspektsiooni tehnoloogia valdkonna juht Urmo Parm. Eksperdid räägivad seekord hoopis biomeetriast. Mis imeloom see biomeetria ikkagi on ja miks sellest meie saates juttu tehakse? Kas selle kasutamisel võib olla ka murekohti või on see täiesti turvaline? Millal on tegemist biomeetrilise andmetöötlusega? Kas inimese käekiri võib olla üks biomeetria osa?  Kas inimese pilt või video võib seda olla? Kui jah, siis millistel juhtudel? Misasi on räsi? Põgusalt räägitakse ka biomeetrilisest autentimisest ja mis vahe on autentimisel ja identifitseerimisel. Kõigest sellest ja paljust muust kuula meie uhiuuest 15. Andmehäälingu osast! Mõnusat kuulamist! Loe ka  Näotuvastus lennujaamades: inimestel peaks olema maksimaalne kontroll biomeetriliste andmete üle

Käesoleval aastal tuli Euroopa Andmekaitsenõukogu välja arvamusega, kuidas suurte veebiplatvormide puhul maksa või nõustu mudelid täidavad kehtiva IKÜM-i (isikuandmete kaitse üldmäärus) nõusoleku tingimusi. Tänases saates arutavad Andmekaitse Inspektsiooni rahvusvahelise õiguse valdkonna juht Jaana Sahk-Labi ja inspektsiooni jurist Geili Keppi nõustu või maksa veebiplatvormide mudelist. Avatakse antud mudeli sisu, kuid ühtlasi tuuakse välja selle kitsaskohad. Mis on käitumuslik reklaam? Milline on suur veebiplatvorm? Millistele tingimustele peaks nõusolek vastama, et see vastaks IKÜM-i mõttes vabatahtlikkusele? Mis on täpsemalt selle mudeli põhiprobleem ja miks see nii suurt kõlapinda on saanud? Kas selliste mudelite kasutuselevõtmine võiks tulevikus vähendada sotsiaalvõrgustike kasutamist? Kas ja mis lahendusi pakub siinkohal välja tänase saate külaline? Vaata ka: Suurte veebiplatvormide andmete kogumise eesmärk peab muutuma selgeks ja läbipaistvaks Kas pay on okay? Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamus maksa või nõustu mudelite kohta

Teinekord piisab ohu tõrjumiseks vaid paarikümnest eurost. Tänases osas arutavad AKI tehnoloogia valdkonna juht Urmo Parm, AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja turvatestija, ekspert ning koolitaja Elar Lang ettevõttest Clarified Security OÜ infoturbest  ja sellega kaasaskäivatest eksimustest. Saates leiad vastuse, mis rolli omab infoturve andmekaitses, mis vahe on infoturbel  ja küberturvalisusel ja mis on eelnimetatute eesmärk. Kas paroolist piisab? Mis on kaheastmeline autentimine? Miks on olulised käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus? Spetsialistid räägivad ka tagavarakoopiate vajalikkusest, testimisest ja erinevatest riskidest. Puudutatakse põgusalt turvatestija tööd, räägitakse ohu mudeldamisest ja nn evakuatsiooniplaanist. Uuri lisaks: Owasp Eesti infoturbestandard Et maandada võimalikult palju „mitte kas, vaid millal?“ olukordi, siis üks kasulik lehekülg, kus infot saada AKI poolsed andmeturbe soovitused Digikoristades kaitsed isikuandmeid ja maandad turvariske

Kas Sa teadsid, et logitakse väga palju, tänu millele saab väga lihtsalt näha, kes ja millal Sinu andmeid vaadanud on. Tänases saates on saatejuhil Geili Keppil külas kaks AKI juristi Kirsika Kuutma ja Agnes Järvela. Räägitakse erinevatest registritest ja infoportaalidest ning neisse tehtud päringutest. Mis vahe on uudishimupäringul ja automaatpäringul? Kui palju tuleb AKI-sse erinevaid kaebuseid seoses  erinevate päringutega? Mis on nende päringute taust? Miks nt tervishoiutöötajad teevad selliseid päringuid? Kas selline käitumine on õige või on see keelatud? Kas Sinu andmete vaatamiseks on tarvis õiguslikku alust? Kes vastutab? Olge läbipaistvad oma tegemistes ja head kuulamist!

Andmehäälingu üheteistkümnes osa on väga eriline, sest üheltpoolt on tegemist loomulikult andmekaitsealase taskuhäälinguga, kuid seekord puudutame väga lähedalt ka töökiusu ja vaimse tervise temaatikat. Külas on Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ja psühholoog Rita Rätsepp. Kas teadsid, et veedame 75% oma ajast tööl olles? Kuidas tunned ennast siis kui terve tööl olemise aja sind keegi läbi kaameraisilma jälgib? Mida võib see kaasa tuua sinu vaimule või hoopis füüsisele? Miks on üldse tarvidus kasutada töötajate jälgimiseks kaamerat? Küsimusi, mida saates hekseldatakse on veel mitmeid, seega head kuulamist! www.aki.ee

„Kas õhuke riik või tugev järelevalve?“ Tänane podcasti osa on väga eriline, sest külas on Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis, kellel täitub käesoleval aastal juba viies ametis oldud aasta. Ühtlasi on tegemist inspektsiooni 25. tegevusaastaga, mille tähistamiseks pidasime 15. veebruaril uhke andmekaitsealase konverentsi „Kas privaatsus on unelm?“ Mis võib olla põhjuseks, et ka peale 27. aastat ei ole inimestes teadlikkust isikuandmetest? Mis „ohud“ varitsevad meid erinevates kanalites ja kuidas olla tähelepanelikum oma andmete jagamisel? Millist eeskuju saaks nendes küsimustes ette näidata riik? Miks saatejuht Geili Keppi räägib sellistest omadussõnadest nagu „uljus“ ja „teotahe“? Kõigile neile küsimustele saad vastuse kui kuulad Andmehäälingu uut episoodi #10. NB! Loe ka meie juubelihõngulist aastaraamatut. Palju õnne meie AKI!

Andmehäälingu teise hooaja esimeses saates, on saatejuhil Geili Keppil külas AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja SALV Technologies iduettevõtte andmekaitsespetsialist Silja Hundt. Tänases saates räägivad spetsialistid iduettevõtlusega seotud andmekaitselistest teemadest. Puudutatakse teemasid nagu: Mida välisturgudele laienev iduettevõte (startup) peaks silmas pidama? Miks on iduettevõttel tarvis andmekaitset? Märksõnadeks: usaldus, hirm, risk Millises etapis iduettevõtte loomise juures kohaldub GDPR? Mis kelles peaks olema andmekaitsetingimused kui oled laienenud oma ettevõtlusega väljapoole Eestit? Ole kursis, mis andmekaitse maailmas toimub ja jälgi meid ka Linkedinis.