Ettemõte: Roonemaa ja Kotka idupodcast

Kui Eesti idufirma Display disainer otsustab, et ettevõtte senised rohelised nupud peavad edaspidi olema sinised, ei saada ta arendajatele kirju ega hakka koosolekuid korraldama. Ta muudab värvi ühes keskses dokumendis ja kõik AI-agendid, kes edaspidi midagi kujundavad või programmeerivad, kasutavad juba uut värvi. Display kaasasutajad Ott Ilves ja Carl Rannaberg rääkisid tehnoloogiapodcastis „Ettemõte“, kuidas nad oma ettevõttes sellise töökorralduseni jõudsid. Kahe asutaja kõrval töötab üks turundaja, lisaks ostetakse sisse tootearenduse ja disaini abil.Rannabergil on aga korraga töös 15–20 AI-agenti, mis tegelevad tarkvaraarenduse eri ülesannetega. Eelmisel nädalal tegi firma üle 200 tarkvaraväljalaske.

Eesti füüsiku Andi Hektori uus idufirma on võtnud ette nii kalli ja keerulise tehnoloogia arendamise, et lihtsalt edukaks väikeettevõtteks kasvamine pole isegi mõeldav."Kas kukume läbi või oleme ükssarvik. Rohkem variante ei ole," ütles Hektor tehnoloogiapodcastis Ettemõte. Tema ja Kristjan Põdra asutatud MuRay vajab esimese valmistoote turule toomiseks hinnanguliselt 50 miljonit eurot ning vähemalt nelja-viit aastat.

Ajal, mil tehisintellekti abil lubatakse terveid tarkvaraettevõtteid püsti panna mõne nädalavahetusega, on Eesti idufirma Better Medicine arendanud oma vähki tuvastavat tehisintellekti juba kuus aastat. Tänavu suvel jõudis ettevõte lõpuks esimese käibeni, kuid selleks tuli teha põhimõtteline otsus: enam ei anta oma tehnoloogiat tasuta katsetada."Aitab jamast, Me lihtsalt ei ole varianti," ütles Better Medicine’i asutaja Priit Salumaa tehnoloogiapodcastis Ettemõte.

Ühes Eesti tehases ei otsusta enam ainult inimesed, mida ja millises järjekorras toota, vaid tehase tootmist planeerib ja korraldab tehisintellekt, mis suudab ootamatuste korral ise plaane ümber teha ning jagada masinatele ja töötajatele uusi tööülesandeid.Selle taga on tänavu veebruaris arendust alustanud Eesti idufirma Growthon, mille kaasasutaja Martin Rebane rääkis tehnoloogiapodcastis Ettemõte, kuidas AI päris tehases tööle pandi.Võtame näiteks mööblitehase, mis peab koolile valmistama 50 tooli. Tootmine käib, kuid ootamatult selgub, et vajalikku peitsi pole või on tarnitud vale toon.

Aastaid võis Eestis tunduda, et oleme juba nii kõva ükssarvikuriik, et uued idufirmad sünnivad iseenesest. Pealegi, milleks enam kontorid ja startup-kogukonnad, kui kaugtöö ja AI ajastul piisab ettevõtte ehitamiseks ühest inimesest ja arvutist? Tegelikkus on osutunud teistsuguseks: Eesti startup-maailma kunagine hoog on raugenud ning nüüd tuleb uute ettevõtete sünniks inimesi jälle teadlikult ühte ruumi kokku tuua, et uued firmad sünniksid.

Eesti võib olla uue tehnoloogilise ja majandusliku arenguhüppe lävel, mis on võrreldav 20 aasta taguse idufirmade buumiga. Selleks tuleb aga loobuda mõnest senisest arusaamast, kuidas ettevõtteid ehitatakse, töökohti luuakse ja riigi majandust arendatakse.

Roonemaa ja Kotka Ettemõtte uue hooaja esimeses osas räägivad investorid sellest, et Eesti idufirnmade asutajatest isegi kannatamatumalt võivad uusi exiteid ehk firmade müüke oodata investorid, kes tahaksid aastaid vanades ettevõtetes kinni olnud raha lõpuks kätte saada ja uutesse firmadesse investeerida.

Logistikavaldkond elab endiselt justkui kiviajas ning kuigi võib tunduda, et pakisaatmise äris tegutsevad vaid vanad suured firmad ja uutel tulijatel on kõik väga keeruline, pole see tegelikult nii, rääkis tänases Ettemõtte podcastis Eesti logistikaidu MyDello kaasasutaja ning tegevjuht Joel Timm.MyDello kaasas hiljuti investoritelt 3,1 miljonit eurot, et oma rahvusvahelist laienemist kiirendada. Ettevõtte investorite hulgas on näiteks on Islandi riskikapitalifond Frumtak Ventures, Superhero Capital ning Bolti president Jevgeni Kabanov.Praegu tegutseb MyDello 12 Euroopa riigis ning Hiinas, kuid juba on plaanis teenus avada Suurbritannias.Ettemõttest saab kuulda, kuidas MyDello asutajad logistikast oma niši leidsid ning miks on nii Eestis kui teistes riikides nii palju idufirmasid, mis just selles valdkonnas proovivad midagi muuta.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcast’i toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kui ma arvasin pikalt, et esimese 100 miljoni euro väärtuses peab ettevõtte asutaja ise klientidele müüma, siis nüüd olen aru saanud, et see pole nii ja tegelikult peab asutaja müügis veel palju pikemalt aktiivne olema, rääkis Veriffi asutaja ja juht Kaarel Kotkas tänases Ettemõtte podcastis.Kotkase sõnul on Veriff jõudnud oma arenguga sinnamaani, et võib rääkida ka Veriffi börsileminekust. Ta rääkis, et ettevõtte rütmi arvestades nad liiguvad selles suunas, samuti on Veriffi juhatuses tema nüüd ainus eestlane ning ülejäänud liikmed on viinud ettevõtteid börsile lausa mitu korda.Samas lisas ta, et börsile minekuks peab olema selge põhjus, mida ta hetkel ei näe."Meil on väga võimalik pakkuda investoritele likviidsust ka ilma börsile minemata, sest rahastused on täiesti olemas ja ma arvan, et aina rohkem tekib sellist aktiivsust ka Eesti ettevõtete näol," ütles Kotkas.Saatest saab kuulata, kuidas näeb Kotkas Veriffi arengut maailmas, kus internetis toimetavate inimeste vahel on vaja järjest enam usaldust ning erinevad riigid kehtestavaid regulatsioone, kus näiteks on vaja kontrollida sotsiaalmeediat või täiskasvanutele mõeldud veebisaitide kasutajate vanust.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcast’i toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tehisintellekt on juba jõudnud müügiprotsessi ning teeb iga päevaga üha rohkem asju inimese eest ära ka Eestis, mistõttu keskpärased lihtsalt tiksuvad müügiinimesed peavad kindlasti oma töö pärast kartma, rääkis tänases Ettemõtte podcastis müügiettevõtte Fontakt asutaja Siim Salme.Fontakt katsetab tehisintellektiga juba päris palju ning Salme sõnul on tehnoloogia arenenud täna sinnamaani, et teatud tüüpi kõnesid suudab masin väga hästi teha ning paljud vastajad ei saaks kindlasti arugi, et neile ei helista inimene.Samas on aga usalduslike kliendisuhete tekitamine ning keerulisemate toodete müük endiselt inimeste pärusmaa ja Salme sõnul jääb selline keerukam müügitöö inimese osaks veel pikka aega.Küll aga saab kümneid tuhandeid tehtavaid müügikõnesid juba praegu hästi ära kasutada müügirobotite treenimiseks ning kui panna tehisintellekt inimeste tehtud kõnesid kuulama, leiab ta sealt üles kohad, mida saaks paremini teha, et müük paremini õnnestuks.Ettemõttest saab kuulata lähemalt, kuidas tehisintellekt müügiprotsessi sekkub, millised rollid ta inimeselt ära võtab ning milliseks jääb müügis tulevikus inimese töö. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcast’i toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.