Horisont 1/2025

EMÜ metsaökoloogid uurisid, millist mõju avaldab talvine sanitaarraie üraskite arvukusele. Saates küsime, miks eeldati, et talvisest sanitaarraiest on abi üraskite vastu ja millistele järeldustele jõuti. Lisaks kuuse-kooreüraskile räägime teisteski üraskiliikidest ning nende looduslikest vaenlastest. Saates on külas Kristjan Ait EMÜ metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolist.

Ajakirjas Horisont on juba aasta jagu ilmunud artiklisari „Palverändurite jälgedel“. Sarja värskeim lugu keskendub esemetele, mida palverändurid pühapaigast koduteele kaasa võtsid. Saates räägime, mis eesmärki täitsid palverännult kaasa toodud suveniirid, mis materjalidest neid valmistati ning millal hakkas kirik kontrollima palveränduritele mõeldud meenete valmistamist. Saates on külas Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Erki Russow.

Ühest vastust küsimusele, milline tulevik ootab Läänemerd, on raske, kui mitte võimatu anda. Teisalt tuleb teadvustada, et praegused kliimamuutused erinevad eelnevatest Maa ajaloos toimunud muutustest. Mis tagajärjed toovad Läänemerele kaasa veetemperatuuri tõus, jääkatte vähenemine või puudumine ning soolsuse muutumine, räägib Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereökoloogia teadur Mariliis Kõuts.

Trükikojast on väljas Horisondi aprilli-mai number, milles saab alguse kaks uut rubriiki: „Vikinurk“ ja „Õpetusest võrsub iva“. Horisondile iseloomulikult saab värskest ajakirjanumbrist lugeda väga erinevatel teemadel: Narva kollasinise lipu lugu, taimse toidu toiduohutusest, ülienergilisest neutriinost, palverändudelt koduteele kaasavõetavatest meenetest, Kuu piltide fotogramm-meetrilisest uurimisest ning intervjuud TÜ psühhomeetria ja maatemaatikahariduse kaasprofessori Karin Tähega. Saatekülaliseks on Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Kümme aastat tagasi rajati Tartumaal, Uhti külas Eesti esimene suuremõõtmeline puhastusmärgala ehk puhastuslodu. Saatekülaline, TÜ keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Margit Kõiv-Vainik selgitab, millist kasu toob puhastuslodu keskkonnale ja millist kasu saab põllumees kasutades puhastusmärgala setet.

Saates on külas ökotoksikoloog Randel Kreitsberg, kellega räägime vähktõvest Läänemeres elavatel loomadel: kui levinud on vähktõbi Läänemeres elavatel kaladel? Kas on „vähialdimaid“ kalaliike? Mis on nakkav vähk ja kas mereande söövad inimesed peaksid seda pelgama? Milline on Läänemere seisund?

Eesti Looduse märtsi-aprilli number keskendub kodusele Läänemerele. Ajakirjast leiab põhjalikud ülevaated nii kliima soojenemisega kaasnevatest suundumustest kui vähihaigetest kaladest. Lisaks saab lugeda tehismärgalade sette kasutamisvõimlaustest, põtrade arvukusest, üraskitest ja talvisest sanitaarraiest, Suure-Jaani kihelkonnast, usutlust Eesti teaduste akadeemia peasekretäri Anne Kahruga ja uue artiklisarja „Eesti raamat 500“ avalugu. Saatekülaliseks on Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Just selle nimega artiklisari on ilmunud ajakirjas Horisont alates 1/2024 numbrist. Ajame juttu sarja autori, TÜ professori Mati Lauriga: saame teada, et Tartu ülikooli ajaloo õppetool on üks vanimaid omataolisi, milline oli ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel Saksamaal ja Venemaal ning kes olid ajalooga ja ajaloota rahvad.

Eesti orhideekaitse klubi valis tänavuse aasta orhideeks püramiid-koerakäpa, taime, keda võib leida Sõrve poolsaarel Saaremaal ning Noarootsis. Saates räägime nii püramiid-koerakäpast kui Eesti orhideekaitse klubist, millel tänavu täitub 40. tegutsemisaasta. Külas on botaanik ja orhideeuurija Tiiu Kull. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Räätsad annavad võimaluse liikuda rabapinnasel, kuhu muidu kõndides minna ei saa. Võimalus kogeda rabasaarte ja laugaste ilu, näha puutumatuid rabakooslusi, on põhjuseks, miks räätsamatkad on aasta-aastalt järjest populaarsemaks muutunud. Räätsamatkamise hea tava koondab soovitusi, mida rabas matkamisel silmas pidada. Saatekülaliseks on EMÜ elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteadur Kadri Erit.