Loodusajakiri

Saates on külas ökotoksikoloog Randel Kreitsberg, kellega räägime vähktõvest Läänemeres elavatel loomadel: kui levinud on vähktõbi Läänemeres elavatel kaladel? Kas on „vähialdimaid“ kalaliike? Mis on nakkav vähk ja kas mereande söövad inimesed peaksid seda pelgama? Milline on Läänemere seisund?

Eesti Looduse märtsi-aprilli number keskendub kodusele Läänemerele. Ajakirjast leiab põhjalikud ülevaated nii kliima soojenemisega kaasnevatest suundumustest kui vähihaigetest kaladest. Lisaks saab lugeda tehismärgalade sette kasutamisvõimlaustest, põtrade arvukusest, üraskitest ja talvisest sanitaarraiest, Suure-Jaani kihelkonnast, usutlust Eesti teaduste akadeemia peasekretäri Anne Kahruga ja uue artiklisarja „Eesti raamat 500“ avalugu. Saatekülaliseks on Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Just selle nimega artiklisari on ilmunud ajakirjas Horisont alates 1/2024 numbrist. Ajame juttu sarja autori, TÜ professori Mati Lauriga: saame teada, et Tartu ülikooli ajaloo õppetool on üks vanimaid omataolisi, milline oli ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel Saksamaal ja Venemaal ning kes olid ajalooga ja ajaloota rahvad.

Eesti orhideekaitse klubi valis tänavuse aasta orhideeks püramiid-koerakäpa, taime, keda võib leida Sõrve poolsaarel Saaremaal ning Noarootsis. Saates räägime nii püramiid-koerakäpast kui Eesti orhideekaitse klubist, millel tänavu täitub 40. tegutsemisaasta. Külas on botaanik ja orhideeuurija Tiiu Kull. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Räätsad annavad võimaluse liikuda rabapinnasel, kuhu muidu kõndides minna ei saa. Võimalus kogeda rabasaarte ja laugaste ilu, näha puutumatuid rabakooslusi, on põhjuseks, miks räätsamatkad on aasta-aastalt järjest populaarsemaks muutunud. Räätsamatkamise hea tava koondab soovitusi, mida rabas matkamisel silmas pidada. Saatekülaliseks on EMÜ elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteadur Kadri Erit.

Külas on ulukibioloog ja EMÜ jahinduse õppejõud Tiit Randveer, kellelt küsime, kuidas tänavune talv põdrale sobib ja kas kliimamuutustega kaasnevad suvised kuumaperioodid on talle karvamööda. Veel räägime põdra toidulauast: miks mänd on põdra nn talvetoit ja kuidas metsa raiumine põtra mõjutab. Kindlasti võtame jutuks põdra arvukuse viimase 100 aasta jooksul ja kui saateaega jagub, uurime sedagi, miks on põdral habe?!

Ajakirja Horisont veebruari-märtsi numbrist saab lugeda pikka intervjuud Eesti teaduste akadeemia presidendi Mart Saarmaga, aga ka seleukiidide impeeriumist, toidu reformuleerimisest, palveränduritest pühapaikades, tsaariaja rüütelkondade mundritest ning paljust muustki. Sellest ajakirjanumbrist alates hakkab ilmuma uus artiklisari: Tähetorni kalender. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani: linnu, keda on Euroopas sajandeid vaenatud. Saates on külas Kunter Tätte Eesti Ornitoloogiaühingust, kellelt küsime, miks valiti kormoran aasta linnuks? Mis põhjustel läheb kormoranidel Läänemere ääres hästi? Kas on värskeid uuringuid, mis kalaliigid on põhiliselt kormorani toiduks? Kuuleme sedagi, et on maid ja rahvaid, kes kormoranist lugu peavad.

Ajakirja Horisont kvantmehaanika erinumbrist saab lugeda, kuidas rändlindude kompassi töö põhineb kvantmehaanikal. Saates on külas artikli autor Ülar Allas, kellega räägime lindude rändest laiemalt.

Harilik saar on Lääne-Eestist ja saartelt pärit inimestele koduselt tuttav, kuid Lõuna- ja Kagu-Eestis mitte niivõrd. Saates on külas Eesti maaülikooli metsa- ja putukateadlane Ivar Sibul, kellelt kuuleme, miks harilik saar valiti aasta puuks, kes ja mis on saarepuu vaenlased, kuidas on võimalik saarepuud kinnisilmi, lõhna järgi ära tunda ja mis teeb saarepuidu väärtuslikuks. Uusi tahke aasta puu kohta saavad teada needki, kes saarepuud hästi tunnevad. Saatejuht on Tiiu Rööp.