Mõttekoda Praxis

Podcastis arutasid Katre Pall (Praxis), Tauno Asuja (Eesti Puuetega Inimeste Koda), Agnes Valgiste (Ida-Harjumaa Invaühing) ja Indrek Matla (Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit) puuetega inimeste toetuste taotlemise kogemusi ning selle mõju inimeste heaolule.Tauno Asuja tutvustas rahvusvahelist uuringut Welfare Experiences, mis uurib toetuste saajate kogemusi viies riigis. Ta rõhutas, et inimeste heaolu ei sõltu ainult toetuse suurusest, vaid ka sellest, kuidas taotlemise protsess ja suhtlus riigiasutustega on korraldatud.Agnes Valgiste leidis, et taotluse täitmine ei ole iseenesest keeruline, eriti digitaalselt. Probleemina tõi ta välja vajaduse korduvalt tõestada püsivaid terviseprobleeme. Tema sõnul tekitab suurimat stressi teadmatus, kas puue määratakse või mitte. Ta kirjeldas ka oma kogemust negatiivse otsusega ning tõdes, et kuigi see valmistab pettumust, tuleb eluga edasi minna. Abi saamiseks soovitas ta pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate poole.Indrek Matla rääkis nii enda kui teiste taotlejate kogemustest. Tema hinnangul sõltub palju sellest, kas arstide andmed on digilukus olemas ja ajakohased. Ta rõhutas, et inimesed kipuvad oma toimetulekut üle hindama ning seetõttu ei pruugi taotluses tegelikud raskused välja tulla. Esmakordne taotlemine on tema sõnul keeruline ning vajab sageli kõrvalist abi. Ta tõi välja, et kogu protsess algab sageli juba pool aastat enne taotluse esitamist, sest tuleb käia eriarstide juures ja koguda dokumente.Indrek pidas suurimaks probleemiks krooniliste haigustega inimeste korduvat ümberhindamist. Tema arvates võiks sellistel juhtudel puue olla määratud eluaegselt või väga pikaks ajaks, sest tervis ei parane ning korduv taotlemine tekitab tarbetut stressi ja koormab süsteemi. Samuti kirjeldas ta, kuidas pikk ooteaeg pärast taotluse esitamist põhjustab ärevust ning positiivne otsus annab suure turvatunde, samas kui negatiivne otsus võib tähendada pikka vaidlustamisprotsessi ja rahalist ebakindlust.Katre Pall juhtis vestlust ja sidus osalejate kogemused uuringutulemustega. Ta tõi välja, et fookusgrupiintervjuudes kirjeldati taotlemist sageli keerulise ja stressirohke protsessina ning et ametnike empaatia mõjutab tugevalt inimeste kogemust.Arutelu peamised järeldused olid, et toetuste taotlemine tekitab inimestele palju ebakindlust, eriti krooniliste haiguste korral. Probleemidena nimetati korduvat tõendamisvajadust, keerukat asjaajamist, pikki arstijärjekordi ja otsuste ootamist. Lahendustena pakuti paremat andmevahetust asutuste vahel, suuremat automatiseerimist koos inimliku lähenemise säilitamisega ning krooniliste haigustega inimeste pikemaajalist või eluaegset hindamist.

Sel korral vestleme Halliki Kreinini ja Madis Vasseriga tasaarengust. Tasaarengu (degrowth) kontseptsioon seab kahtluse alla majanduskasvu ülemvõimu ning kutsub demokraatlikult ja juhitult vähendama tootmist ning tarbimist industrialiseeritud riikides, et saavutada keskkondlik jätkusuutlikkus, sotsiaalne õiglus ning heaolu. Ressursside kasutamise piiramine ja tarbimise vähendamine on tasaarengu poolt argumenteerivate teadlaste silmis ainuvõimalik tee sotsiaalse õigluse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Tasaarengu rakendamine eeldab aga väga suuri muutusi majandus- ja ühiskondlikus elus, mis potentsiaalselt puudutab kõiki elanikkonna gruppe.   Madis Vasser, PhD, Tasaarengu Eesti MTÜ asutaja, kes on pikka aega tegelenud keskkonna ning energeetika küsimustega ning hetkel toimetab teadurina Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis. Ta on veebilehe ⁠www.tasaareng.ee⁠ asutaja ning tasaarengu üks tuntumaid tutvustajaid ja eestkõnelejaid Eestis. Vt nt ⁠https://tartu.postimees.ee/7703905/uus-liikumine-puuab-koigutada-majanduskasvu-ulemvoimu⁠ Halliki Kreinin, sotsiaal- ja majandusteaduste doktor, kes töötab Münsteri Ülikooli juures töö ja tasaarengu teemasid mõtestades. Ta seab kahtluse alla tootlikkusele keskendunud majandusmudeli piiratud ressurssidega planeedil ning on analüüsinud töö ja palgatöö kontseptsiooni ja mõtestanud alternatiivseid töötamise mudeleid. Vt nt ⁠https://arvamus.postimees.ee/7898362/halliki-kreinin-vastulause-professor-znamenskile⁠ Vestlust juhib Liina Järviste, MA soouuringutes, Praxise tasaarengu ja soolise võrdsuse teemalise kirjandusülevaate üks autoreid.  ⁠https://www.praxis.ee/uploads/2024/11/Tasaareng%20ja%20sooline%20v%C3%B5rdsus.pdf⁠   Taskuhääling on valminud osana Praxise ja Feministeeriumi (MTÜ Oma Tuba) projektist “Feministeerium ja Praxis edendavad soolist võrdsust“, mida toetab strateegilise partnerluse raames Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Sel korral vestleme Halliki Kreinini ja Madis Vasseriga tasaarengust. Tasaarengu (degrowth) kontseptsioon seab kahtluse alla majanduskasvu ülemvõimu ning kutsub demokraatlikult ja juhitult vähendama tootmist ning tarbimist industrialiseeritud riikides, et saavutada keskkondlik jätkusuutlikkus, sotsiaalne õiglus ning heaolu. Ressursside kasutamise piiramine ja tarbimise vähendamine on tasaarengu poolt argumenteerivate teadlaste silmis ainuvõimalik tee sotsiaalse õigluse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Tasaarengu rakendamine eeldab aga väga suuri muutusi majandus- ja ühiskondlikus elus, mis potentsiaalselt puudutab kõiki elanikkonna gruppe.   Madis Vasser, PhD, Tasaarengu Eesti MTÜ asutaja, kes on pikka aega tegelenud keskkonna ning energeetika küsimustega ning hetkel toimetab teadurina Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis. Ta on veebilehe www.tasaareng.ee asutaja ning tasaarengu üks tuntumaid tutvustajaid ja eestkõnelejaid Eestis. Vt nt https://tartu.postimees.ee/7703905/uus-liikumine-puuab-koigutada-majanduskasvu-ulemvoimu Halliki Kreinin, sotsiaal- ja majandusteaduste doktor, kes töötab Münsteri Ülikooli juures töö ja tasaarengu teemasid mõtestades. Ta seab kahtluse alla tootlikkusele keskendunud majandusmudeli piiratud ressurssidega planeedil ning on analüüsinud töö ja palgatöö kontseptsiooni ja mõtestanud alternatiivseid töötamise mudeleid. Vt nt https://arvamus.postimees.ee/7898362/halliki-kreinin-vastulause-professor-znamenskile Vestlust juhib Liina Järviste, MA soouuringutes, Praxise tasaarengu ja soolise võrdsuse teemalise kirjandusülevaate üks autoreid.  https://www.praxis.ee/uploads/2024/11/Tasaareng%20ja%20sooline%20v%C3%B5rdsus.pdf   Taskuhääling on valminud osana Praxise ja Feministeeriumi (MTÜ Oma Tuba) projektist “Feministeerium ja Praxis edendavad soolist võrdsust“, mida toetab strateegilise partnerluse raames Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Sel korral vestleme Georgiga, Peterburist pärit noormehega, kes poolteist aastat tagasi Eestisse kolis. Uurime, kuidas tal koolis läheb, ning keskendume eestikeelsele õppele ülemineku valguses ka sellele, miks tahtis Georgi poolteist aastat tagasi Eestisse tulles astuda just eestikeelsesse gümnaasiumisse ning kas see tal ka õnnestus. Samuti uurime, mis on aidanud kaasa sellele, et ta meiega juba eesti keeles vestelda suudab.

Kuigi Covid-aeg aitas normaliseerida stressist, ärevusest ja depressioonist rääkimist, on meil ühiskonnas veel pikk tee minna sõltuvusprobleemide tabudest vabastamisele. Eelkõige on olulised pikaajalise mõjuga ennetustegevused, näiteks haridusasutustes saame panna aluse headele eluoskustele, et noored oskaksid teha häid otsuseid igapäevaelus ja suhetes. Erasektoril on võimalus panustada vaimse tervise ennetustegevustesse nii mõjukate algatuste toetaja kui ka igapäevaselt tööandjana head keskkonda luues. Sarja kolmandas osas räägivad vaimse tervise katsumustest ja lahendustest Kristina Siimar Taavet+Sten Tulevikufondist, Praxise analüütik Maris Vainre ning Tervisearengu Instituudi vaimse tervise ennetusvaldkonna juht Karin Streimann. Saadet juhib Brent Pere. Praxis uuris Taavet+Sten Tulevikufondi tellimusel süvitsi Eesti hariduse ja vaimse tervise valdkonnas esinevaid probleeme ning nende võimalikke lahendusi, otsides kohti, kus erasektori panustajad saaksid tuua suurimat ühiskondlikku kasu. Selleks kirjeldas Praxis kummagi valdkonna peamisi väljakutseid ning hindas neid sotsiaalse investeeringu lähenemisel põhineva tööriista abil, mida on võimalik edaspidi kasutada ka muude valdkondade puhul. Tänavu valminud uuringu tulemustest ja järeldustest saab lähemalt lugeda Praxise kodulehelt.

Praxise podcast’ide sarja teises osas teeme juttu Eesti hariduse väljakutsetest ja lahendustest, kuhu erasektor juba nii Taavet+Sten Tulevikufondi kui Heateo Haridusfondiga on panustanud. Teemat avavad Praxise analüütk Sandra Haugas, haridusinnovaator Triin Noorkõiv ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Ats Mattias Tamm. Saadet juhib Brent Pere. Praxis uuris Taavet+Sten Tulevikufondi tellimusel süvitsi Eesti hariduse ja vaimse tervise valdkonnas esinevaid probleeme ning nende võimalikke lahendusi, otsides kohti, kus erasektori panustajad saaksid tuua suurimat ühiskondlikku kasu. Selleks kirjeldas Praxis kummagi valdkonna peamisi väljakutseid ning hindas neid sotsiaalse investeeringu lähenemisel põhineva tööriista abil, mida on võimalik edaspidi kasutada ka muude valdkondade puhul. Tänavu valminud uuringu tulemustest ja järeldustest saab lähemalt lugeda Praxise kodulehelt.

Praxise podcast’i kolmeosalise sarja avaosas räägivad vabaühenduste toetamisest kui sotsiaalsest investeeringust Praxise juht Urmo Kübar ja Heateo Sihtasutuse juht Pirkko Valge ning neid küsitles saatejuht Brent Pere.Praxis uuris Taavet+Sten Tulevikufondi tellimusel süvendatult probleeme ja nende võimalikke lahendusi Eestis hariduse ning vaimse tervise valdkonnas, otsides kohti, kus erasektori panustajatel on võimalik tuua suurimat ühiskondlikku kasu. Selleks kirjeldas Praxis kummagi valdkonna peamisi väljakutseid ning hindas neid sotsiaalse investeeringu lähenemisel põhineva tööriista abil, mida saab edaspidi kasutada ka muude valdkondade puhul. 2023. aasta suvel valminud uuringu tulemustest ja järeldustest saab lähemalt lugeda Praxise kodulehelt.

Seekordne Haridusluubi osa keskendub uue valitsuse plaanidele haridusvaldkonnas. Analüüsime koalitsioonilepet ja arutleme hariduselu üle koos Tabasalu Gümnaasiumi koolijuhi Grete-Stina Haaristo ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuhi Kristin Pintsoniga. Mis on koalitsioonileppes üld- ja kõrghariduse jaoks rõõmustavat? Kas mõni lubadus jäi kadunuks? Millised on koolikohustusliku ea tõstmise head ja vead? Kas õpetajaks õppijate stipendiumid leevendavad õpetajate järelkasvu probleemi? Kust leida raha kõrgharidusvaldkonda? Kas peaksime rääkima vahe- või valikuaastast ja mis on selle plussid? Luubi all on need ja mitmed teised teemad, nii et asu aga kuulama!

(EN below) Sel korral on luubi all rändetaustaga ja mitmekeelsete õpilaste olukord ning nende emakeelte toetamine koolis. Külla tuleb keelesõbralike koolide ekspert Ellen-Rose Kambel Hollandi MTÜ-st Rutu Foundation. Uurime, kuidas võidavad mitmekeelsete õpilaste emakeelte väärtustamisest kõik õpilased ning kuivõrd keelesõbralikud saavad koolid üldse ükskeelses haridussüsteemis olla. Seekordne osa on inglise keeles. EN: Is Estonia ready for language friendly schools? The next episode of Haridusluup focuses on supporting the linguistic diversity of learners with migrant and minority backgrounds. We have invited Ellen-Rose Kambel from Rutu Foundation to discuss the importance of embracing home languages in school. Listen to the episode to find out how schools can become language friendly in monolingual education systems and how all learners can benefit from encouraging the use of home languages in the classroom.

Kolmanda Haridusluubi all on valimislubadused noortevallas ja oma mõtteid jagavad Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht Heili Griffith, Tallinna Ülikooli nooremlektor ja doktorant Kristi Jüristo ning Kristjan Kruus, kes jubib Tallinna Haridusametis mittetöötavate ja -õppivate noorte programmi Hoog sisse. Uurime, kuivõrd on valimisprogrammides tabatud vajadusi-võimalusi ja kuidas noori üldse nähakse. Luupi hoiab Praxise analüütik Gertha Teidla-Kunitsõn.