Vastuvoolu

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» 16. episoodis usutlevad Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) viimase jõutreenerit Ailer Mõtsarit. "Kui minu periood Türgis hakkas lõppema ja alaseljavigastus painas päris palju. Minu füsioterapeut Kristi Singi soovitas Aileri poole pöörduda, kelle mõtteviis joondus minu omaga," meenutas Zirk koostöö algust. Praeguseks on see kestnud pikki aastaid, mis on parim tõestus, et meeste vahel valitseb usaldus, sest muidu oleks ju ammu erinevaid teid mindud. "Ujujate jaoks on kõige tähtsamad kehaosad õlad. Rotatsioone on hooaja jooksul nii palju, et õlgade tervise eest tuleb hoolitseda ja need harjutused on kogu aeg kavas sees. Vahel on ajaliselt keeruline, et kuhu need klapitada, aga need harjutused on vaja ära teha," kirjeldab Mõtsar ujumise erialaspetsiifikat. Samas ei ole Mõtsar treener, kes enda valdkonda ülimuslikuks peab. "Olenemata spordialast, siis kõige tähtsam on see spordiala ise. Ujuja jaoks ujumine ja kergejõustiklase jaoks kergejõustik. Jõud kui selline on aksessuaar, mis tuleb juurde panna ja mis siis ujujat vees toetab," märgib Mõtsar. Senise koostöö tipphetke nimetamine käib Mõtsaril ruttu. "Kindlasti Pariisi olümpia poolfinaal. Finaal oli juba lahtilaskmise hetk, aga poolfinaali järel ei suutnud ma magama minna. Tuled olid kustus ja kuulasin pimedas toas muusikat. Kergendus, et kogu nähtud vaev toimis, oli meeletu," meenutab Zirgi jõutreener. Ujumispodcasti «Vastuvoolu» 16. episoodis avaldab Mõtsar ka, mis on tema kui jõutreeneri lemmikharjutus (vihje: selle nimi koosneb neljast tähest, millest kolm on samasugused). Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» 15. episoodis usutlevad Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) eelmisel aastal Inglismaale treenima ja õppima siirdunud Maari Randvälja. Kui Randväli mullu samas saates külas käis, oli ta äsja püstitanud oma esimese Eesti täiskasvanute rekordi, aga praeguseks on see juba tema jaoks rutiiniks saanud, sest neid rekordeid on ta praeguseks ujunud kümme. Mount Kelly kolledžis õppiv ja treeniv Randväli rääkis saates oma elust Inglismaal. «Treeneriga on mul vedanud. Ta on küll britt, aga õnneks väga otsekohene. Julgeb kõik välja öelda. Temaga on lihtne suhelda,» muljetas Randväli. «Meil on väga tihti sprindile pühendatud treeningud. Starte ja pöördeid proovime trennis väga palju lihvida,» kirjeldas Randväli Inglismaal kogetavat režiimi, mida ta kogeb veel aasta jagu, sest 2027. aastal siirdub ta USAsse Michigani ülikooli. Saates arutletakse ka USAs peetud ja suuresti läbikukkunud dopingumängude (Enhanced Games) üle ning Zirk andis ülevaate treeninglaagrist. Samuti vaadati tagasi maikuus Londonis peetud rahvusvahelistele võistlustele, kus startisid kõik Eesti tippujujad. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud. NB! «Vastuvoolu» 15. episood salvestati juuni alguses, aga ilmumine viibis tehnilistel põhjustel.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» 14. episoodis arutlevad Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) Eesti ujumise tervise üle. Esmalt räägitakse ujumise sportlikust poolest ja Eesti tippujumise tasemest, otsides vastust küsimusele: ons Eesti tippujumise tase tõesti nii hea, kui välja paistab? «Eesti suuruse kohta oleme heas kohas. Ujumise maailmakaardil oleme viimase viie aastaga ikka korralikult enda märki rasvasemaks teinud. Välismaa treenerid on väga teadlikud, mis on Eesti ja kes meil siin ujuvad. Me pole niisama mingi väike Ida- või Põhja-Euroopa riik. Säravaid tulemusi on meil olnud,» vastab Zirk. Saate viimases osas liigutakse aga Eesti ujumise organisatoorse poole juurde. «Kas Eesti Ujumisliit juhib või lihtsalt haldab? Kas alaliit viib arengut edasi või tegeleb rohkem süsteemi töös hoidja?» esitab Zirk küsimuse. Aavik vastus on talle omaselt kriitiline: «Mingi areng on muidugi toimunud, aga ma ei suuda eristada, kui palju on alaliit ise arenenud. Mingid asjad on läinud paremaks, aga mingid ka halvemaks. Proovitakse hoida süsteemi töös, aga arvestades rahvusvahelisi häid tulemusi peaks alaliidu areng olema praegu palju tugevam ja see kõver minema kiiremini üles.» Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslik mäng.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» 12. episoodis sätivad Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) ritta Eesti tegevujujate esikümne. Kui esikohas, oleme ausad, liialt palju kahtlust pole, sest kolm korda järjest Eesti aasta naissportlaseks valitud Eneli Jefimova on praeguseks võitnud täiskasvanute tiitlivõistlustelt seitse medalit, millest neli on kuldsed. Aga Põhja-Carolina ülikoolis õppiva ja harjutava ning märtsis oma esimese NCAA üliõpilasmeistritiitli võitnud Jefimova selja taga läheb olukord ja võitlus juba oluliselt põnevamaks. Arvestades saatejuhtide paneeli, on kahtlemata väga huvitav ka küsimus: mitmendale kohale pingereas asetab Zirk iseenda? On ju ühtepidi tegemist olümpiafinalistiga ja pika raja MMil 5. koha saavutanud mehega, aga detsembris lühiraja EMil võitis Ralf Tribuntsov ju kuldmedali ja medalikonkurentsis oli sarnaselt Zirgile sees ka Daniel Zaitsev. Enne edetabeli juurde asumist puudutati saates ka muid märtsis ujumismaailmas toimunud suuri sündmusi, eelkõige austraallase Cameron McEvoy 50 meetri vabaujumise maailmarekordit (20,88). Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslik mäng.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» 12. episoodis käsitlevad Priit Aavik (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirk (Pariisi olümpia 7. koha mees) teist korda Tartus peetud rahvusvahelise ujumisvõistluse Zirk Swim Cup telgitaguseid. 14. ja 15. veebruaril Tartus Aura ujulas peetud võistlusel osales rohkem kui 500 ujujat üheksast erinevast riigist, neli olümpialast ja kümned tiitlivõistluste kogemusega sportlased. Saatejuht Zirk tegi oma esimese 50 meetri basseini võistluse pärast 2024. aasta Pariisi olümpiamänge. Tutvustati nii korraldusega seotud aspekte kui ka räägiti võistluste tekitatud emotsioonidest, mis võivad tulla ootamatutest kohtadest. "Kui keegi oleks küsinud enne võistlust, et kas Kirke Mõtsnik ujub 1500 meetris Eesti rekordi, oleksin vastanud, et 100 protsenti pole võimalik. Lõpuks läks aga teisiti ja nägime rekordit. Usun, et see tuli paljuski tänu publikule. Terve ujula oli ju püsti. Üks pealtvaataja rääkis mulle hiljem: mul pole kunagi ujumisvõistlusel kananahk ihul olnud. Elasin kaasa nagu Ott Tänakule, kui ta 2019 maailmameistriks tuli. Sellised hetked on lahedad!" rääkis Aavik. Lisaks ujumisjuttudele arutati põgusalt ka Milano Cortina taliolümpiamängudel juhtunut, mis puudutas üpris otseselt ka ujumist, sest Johannes Hösflot Kläbost sai tänu kuuele kuldmedalile läbi aegade edukuselt teine olümpiasportlane. Alla jääb ta üksnes ujujale Michael Phelpsile, kellel on 23 olümpiakulda. Tavapärasest rohkem aega pühendati seekord kuulajate küsimustele. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslik mäng.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» 11. episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) külaliseks Eesti tipp-ujuja Daniel Zaitsev. Saates puudutakse Zaitsevi karjääri, teekonda ja persooni mitme erinev nurga alt, ent hakatuseks meenutatakse detsembris Lublinis peetud EMi, kus sprinter saavutas 50 m liblikaujumiuses 5. koha. Zaitsev oli eelujumises 22,41ga kuues, püstitas poolfinaalis 22,06ga Eesti rekordi (eelmine 22,15) ja sai finaalis 22,24ga viienda koha. "Poolfinaali stardi eel olin väga närvis, aga suutsin end ikkagi kontrollida. Eriliseks tegid selle ujumise kaks asja - ujusin elu parima tulemuse ja esimest korda kinkisin isale EMi pileti ja ta nägi oma silmadega seda tribüünilt," meenutab Zaitsev. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kümnendas episoodis - lühiraja EMi erisaade! - on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) külaliseks Henry Hein. Räägitakse Lublinis toimunust ehk kolme kulla EMist. Tiitlivõistlustel juhtunu lahkamiseks valiti konkreetne meetod - Eesti koondislastele jagati hindeid viie palli süsteemis. "Oluline on märkida, et hindeid andes keskendume suurele pildile ehk hinne koosneb kohast, [välja ujutud] ajast kui ka enda taseme saavutamisest," selgitas Aavik hinnetelehe koostamise põhimõtteid. "Mina olen positiivse meelestatuse usku," sõnas Zirk. "Ma olen vanemas eas natuke pehmemaks muutunud," märkis Hein. Hakatuseks kirjutati klassipäevikusse uhked, prisked ja kaunid viied Euroopa meistrititele Eneli Jefimovale ja Ralf Tribuntsovile. Jefimova oli üks viiest sportlasest, kes võitis Lublinis kaks individuaalset kuldmedalit. "Eestlase seisukohast haruldane. Ujumise seisukohast mitte liiga haruldane. See pole ka Eneli jaoks esimene ega viimane kord, kui nii läheb. Kui ühel distantsil kulla võidad, siis on suhteliselt tõenäoline, et võidad ka teisel," märkis Hein. "Mõlemal alal uude sekundisse. Ta püsib mõlemal alal oma trajektooril ja miks mitte aasta pärast lühiraja MMil juba maailmarekordeid ohustada?" sõnas Hein. "100 meetrit pani ta ikka tuimalt kinni," teatas Aavik. Paneel tõdes, et Jefimova suurrivaali Ruta Meilutyte (Leedu) mitte kõige teravam minek torkas silma juba nädala alguse teateujumiste ajal. Kui Jefimova mõlemad kullad tulid ülekaalukalt, siis Tribuntsovi oma 0,01 sekundiga. "Õige otsus, et ta 100 meetrit selili ei ujunud. Meil oli viimaseks päevaks kavandatud 4 x 50 meetrit kombineeritud teade. Poole EMi ajal hakkasime Toni Meijeliga aru saama, et kas see on seda väärt," meenutas Zirk otsuseid, mis lõpuks Tribuntsovi kullas olulist rolli mängisid. "Nägin lähedalt tema keskendumist finaaliks ja ta oli ikka väga omas maailmas. Toni muretses, et ega ta üle mõtle. Aga tal oli kõik väga hästi paigas," lisas Zirk. "See on professionaalsus. Maailmas on palju sportlasi, kes teevad korralikult trenni, aga oluline on, kuidas ülejäänud aeg sisustad. Mida söd, kuidas magad, kuidas taastud. Ralfil on need väga hästi paika pandud ja see toob varem või hiljem tulemuse." Hinde saavad ka ülejäänud 12 Lublinis võistelnud. Eesti ujumiskoondislast. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» üheksandas episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) fookus lühiraja EMil. Vana Maailma parimad ujujad hüppavad Lublinis vette juba teisipäeval, et kuue päeva jooksul selgitada välja Euroopa meistrid 36 individuaalalal ja kuues teateujumises. "Vastuvoolu" sõnastab, esitab ja vastab üheksale põletavale EMi puudutavale küsimusele. Neist esimene kõlab: kas kaks aastat taga eelmisel lühiraja EMil 100 meetrit rinnuli võitnud ja 50 meetris hõbedale jõudnud Eneli Jefimova kroonitakse kahekordseks Euroopa meistriks? Zirk: "Arvan, et 100 meetriga on suhteliselt lihtne ja ma tahaks arvata, et Eneli võidab selle. Ma ei näe, et keegi talle sel distantsil lähedal oleks." Aavik: "Enne tuleb Tallinnas detsembris 30 plusskraadi, kui Eneli ei võida 100 meetrit. Ei ole maailmas kindlaid asju peale surma ja maksude, aga see kuldmedal on väga tugev kolmanda koha pretendent." Zirk: "Ent 50 meetrit on täitsa huvitav. Lühirajahooaja alguses oleksin ka selle kuldmedali talle kaela riputanud. Kuigi Eneli on sel lühirajahooajal ujunud ainult ühe korra, siis belglanna Florine Gaspard ja poolatar Dominika Sztandera on temaga sama sajandiku sees. Jah, Eneli isiklik rekord on kaks kümnendikku kiirem, aga midagi lihtsat talle ei anta." Aavik: "50 meetri puhul piisab sellest, et pööre või finiš on natuke pikk ja sinna lähevadki need kaks kümnendikku, mis võivad asja ära otsustada. Eneli võib olla kõige kiirem ujuja, aga see ei pruugi tähendada, et ta ka võidab. Samuti ei tea me salvestuse hetkel, kas Ruta Meilutyte osaleb või mitte. Kui ta on stardis, siis ka kuldmedali peamine pretendent." Teine põletav küsimus kõlab: kas Kregor Zirk võidab karjääri esimese medali lühiraja EMilt? Zirk, kelle senine parim tulemus lühiraja EMilt on 2017. aasta neljas koht 200 meetri vabaujumises, oli õnneks stuudios kohapeal ja sai ise vastata: "Kui medalist räägime, siis väga oleneb, kes tulevad kohale. Leon Marchand ja Kristof Milak ei tule kohale. Nad mõlemad oleksid olnud kullapretendendid." Aavik oli kaassaatejuhi ja sõbra šansside osas oluliselt optimistlikum ja teatas konkreetselt: "Muidugi võidab Kregor medali!" Eesti medalijuttude raames pandi püsti ja vastati ära ka küsimused "kui kiiresti peab Ralf ujuma, et medalit võita?" ja "miks ei peeta Daniel Zaitsevit medalisoosikuks?". Tribuntsov pretendeerib medalile 50 ja 100m seliliujumises, kus ta on tänavu viinud Eesti rekordid vastavalt aegadeni 22,91 ja 49,92. "Arvan, et medali jaoks tuleb ujuda natuke kiiremini. Kardan, et mõlemal distantsil tuleb medali võitmiseks kaks-kolm kümnendikku kärpida," märkis Aavik. Märkus: saatejuhid rääkisid üsna pikalt Hubert Kosist kui võistluste ühest suurimast staarist ja soosikust. Päev pärast salvestus selgus aga, et ungarlane jätab EMi vahele ja võistleb samal ajal USAs. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» kaheksandas episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) fookus lühiraja-hooajal. Nimelt toimus oktoobris ju MK-sari ehk kolmest etapist koosnenud võistlustuur Põhja-Ameerikas, kus Eneli Jefimova võitis ühe esikoha ning Ralf Tribuntsov startis üheksal distantsil ning jõudis alati finaali! Lühirajahooaja kulminatsiooniks on detsembris Poolas toimuv EM, kust Eesti loodab medaleid. «Eneli osas olen päris positiivselt meelestatud, et ta EMil medali võtab. Ta on ikkagi tiitlikaitsja, kel on eelmisest EMist ka hõbemedal taskus,» meenutas Zirk 2023. aasta lühiraja EMi, kus Jefimova võitis 100 meetri distantsil kuld- ja poole lühemal võistlusmaal hõbemedali. Ent medalimõtteid võib mõlgutada ka Tribuntsov, leiavad «Vastuvoolu» saatejuhid. «Kõige tähtsam, et Ralf peab ise olema ülesannete kõrgusel. Kõige suurem aga on, kas venelased Kliment Kolesnikov ja Miron Lifintsev ujuvad EMil või mitte,» selgitas Aavik. Reeglina Venemaa sportlased Poolas peetavatel jõuproovidel starti pole pääsenud. «Sarnaselt minule saab ka Ralfi puhul määravaks see, et kes EMile kohale tulevad. Need, kes tulevad, on kindlasti heas vormis. Need, kes ei ole, ei tulegi,» märgib Zirk ja lisas teema lõpetuseks, et Eesti medalisaak Lublinis võib kujuneda rõõmustavalt suureks: «Neli medalit oleks unelm, aga kolm on reaalne.» Saate neljandas osas arutavad saatejuhid Eesti ujumise peamiste probleemide üle. Näiteks kui pannakse kaalukausile 50-meetriste basseinide puudus ja puudulikud füüsilise ettevalmistuse kavad, on Zirk ja Aavik ühel meelel, et suurem probleem on teisena nimetatu. Laiema avalikkuse jaoks võib säärane seisukoht olla üllatav, sest aastaid on ju üleval olnud narratiiv, et Eesti ujumise suurim probleem on korraliku olümpiabasseini puudumine ja olemasolevate 50 meetri ujulate ebasobivus saavutusspordile orienteeritud treeninguteks, mis on keerulised, kui «treener peab töö käigus basseini ääres tammuvaid spaa-turiste WCsse juhatama». «Suurim probleem on, et tahetakse hästi kiiresti teha spetsiifilisi harjutusi, mis muudavad näiteks 50 meetri sprindis kiiremaks,» ütles Aavik. «Füüsiline ettevalmistus on minu meelest Eesti ujumise üks suuremaid murekohti. Kui käin noortele oma harjutusi ette näitamas, siis treenerid küsivad: miks sa nii hästi ei veni kui Kregor? Aga miks ta peaks? Ma olen ju 10 aastat iga päev neid harjutusi teinud, et niimoodi venida,» sõnas Zirk. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.

Ujumis-podcasti «Vastuvoolu» seitsmendas episoodis on Priit Aaviku (ujumisspetsialist, -fänn ja -statistik) ning Kregor Zirgi (Pariisi olümpia 7. koha mees) külaliseks USAs õppiv ujuja Lars Sebastian Antoniak. 20aastane Antoniak on rinnuliujuja, kes jõudnud juunioride EMil finaali ja saavutanud juunioride MMil 9. koha. 2024. aasta lõpus jäi tal kõigest 0,01 sekundit puudu, et kvalifitseeruda täiskasvanute lühiraja MMile. Kohe seejärel siirduski ta Kalifornias asuvasse Berkeley ülikooli, kus ühendab sportimise ja õppimise. «Unistasin keskkonnast, kus on võimalik treenida nii, et mingeid segavaid faktoreid pole. Ja ümber on inimesed, kes suruvad mind iga päev parem olema. Akadeemilise poole pealt unistasin kohast, kus saan olla ümbritsetud targematest inimestest, et neilt õppida. Kõik need punktid said Kalifornias pika puuga täidetud,» räägib Antoniak taskuhäälingus. Berkeley ülikooli ujumistiimi tase on kõrge. Sinna kuuluvad mitmed maailma absoluutsesse tippu kuuluvad sportlased. «Tiimi taset vaadates olin ma ju selgelt tagumises otsas. Eeldasin pilke, et sellest vennast pole ju mingit kasu, aga kõige üllatavam oligi, kui avasülili mind vastu võeti. Tundsin end kohe nagu kodus.» Et ameeriklased ja põhja-eurooplased on mõttelaadilt ja käitumismustrilt erinevad, pole vast eriline uudis. Antoniak toob esile, et eriti kipub see väljenduma pingelistes olukordades. Näiteks siis, kui käimas mõni eriti raske treening. «Eestis on nii, et kui trennis on raske, siis kipume endasse tõmbuma, vaikseks jääma ja oma mõtetega rääkima. USAs on nii, et kui kellelgi raske hakkab, siis ta ju teab, et ka teistel on raske ning basseinis läheb tohutuks lärmiks. Kõik hakkavad teineteist utsitama, et davai, kaks veel! See on väga lahe!» Kustumatu mälestuse jätsid Antoniakile eelmise hooaja NCAA meistrivõistlused, kuhu ta küll ei kvalifitseerunud, aga pealtvaatajana oma tiimikaaslasetele kaasa elas. Berkeley ülikooli ujumistiimi fännid on tuntud oma eripärase riietuse poolest - nimelt kantakse karukostüüme, millega tribüünil laiast massist eristutakse. Antoniak tunneb, et esimene poolaasta Berkeley ülikoolis on teda igatpidi arendanud. «Tunnen end enesekindlamalt. Usun, et võin saavutada enamat, kui varem arvasin. Mul on tekkinud siht, kuhu jõuda soovin. Ja sihiga kaasneb plaan. Õpin veel oskust, et eksimise järel peab olema suva ja tuleb uuesti proovida veendumuses, et järgmine kord läheb hästi,» räägib Antoniak. «Vastuvoolu» seitsmendas episoodis räägib Antoniak ka elust 40 000 tudengit mahutavas üliõpilaslinnakus ning kodunt eluteele ja USAsse kaasa antud väärtustest, mis aitavad teda edasi nii spordis kui ka õpingutes. Nagu «Vastuvoolu» podcastis kombeks, ei puudu saatest ka meelelahutuslikud mängud.