Vaimse tervise heaks

Tänase „Vaimse tervise heaks“ saate külaline on käitumisteadlane Heidi Reinson, kellega räägime pettuste psühholoogiast ja sellest, kuidas petturid inimeste mõtlemist ja emotsioone enda huvides ära kasutavad.Millised emotsioonid muudavad meid kõige kergemini manipuleeritavaks? Pettus ei pea alati tekitama hirmu – see võib olla ka ahvatlev ning äratada lootust. Miks usaldame autoriteetseks peetud inimest isegi siis, kui olukord tundub veidi kummaline? Kuidas tekitavad rohked detailid meis petliku turvatunde?Räägime ka tehisintellektist ja uue põlvkonna pettustest ning sellest, mida teha siis, kui pettus on juba juhtunud.Kas parim kaitse pettuste vastu võiks olla lihtne reegel: kui tunnen väga tugevat emotsiooni ja mulle öeldakse, et pean kohe tegutsema, siis peatun ega tee midagi enne, kui olen olukorda rahulikult kontrollinud?Kui oled langenud kelmuse ohvriks või puutunud kokku pettusekatsega, saab juhtunu kohta teavet, sealhulgas kuvatõmmiseid ja kõnesalvestisi, saata politseile aadressil [email protected]änase saate kohta saad kommentaare saata aadressile [email protected]ärgmises saates on meie külaline Maria Baydar, coach, koolitaja, motivatsioonikõneleja ja kirjanik. Räägime põnevatel vaimse tervise teemadel, et õppida ennast paremini tundma, teadlikumalt elama ja elust rohkem rõõmu tundma.

Me treenime oma keha, et olla tugevamad, vastupidavamad ja tervemad. Aga kas samamoodi on võimalik treenida ka aju – näiteks õpetada seda paremini stressiga toime tulema ja oma närvisüsteemi reguleerima?Seekordses saates räägime neurofeedback’ist ehk meetodist, mille eesmärk on anda inimesele tagasisidet tema aju aktiivsuse kohta. Stuudios on psühhiaater dr Margus Lõokene ja psühholoog Kristina Jelõkova, kes on õppinud psühholoogiat Tallinna Ülikoolis ning Maastrichti Ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste teaduskonnas.

Kui sisuloojal on võimalik mõjutada kümnete tuhandete inimeste mõtteid, valikuid ja enesehinnangut, kas tal on siis ka kohustus oma mõju teadvustada? Mil määral vastutavad suunamudijad selle eest, millist sisu nad avaldavad ja milliseid sõnumeid jälgijad sellest välja loevad?Stuudios on kommunikatsiooniuurija ja Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi külalisteadur Jaana Davidjants ning ligi kümme aastat sisuloojana tegutsenud Laura Rannaväli. Laura on sisuloomega üles kasvanud – sotsiaalmeedia on olnud tema jaoks tavapärane keskkond peaaegu kogu teismeea ja täiskasvanuks saamise aja.

Eneseväljendus ei tähenda vaid laval esinemist. See mõjutab sügavalt meie suhteid, enesehinnangut, tööelu ja igapäevast julgust olla nähtav. Miks me aga vahel oma häält tagasi hoiame ja kuidas leida endas kindlus paista silma? Külas on eneseväljenduse mentor, koolitaja ja kõnekujundaja Kristina Samra. Kristina on lihvinud oma oskusi maailmakuulsa tippkõneleja Eric Edmeades’i käe all.

Seekordses saates on külas Merle Raun, kes on tegelenud töökiusu juhtumite lahendamisega juba 15 aastat. Merle on kaitsnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas doktorikraadi just töökiusu teemal ning töötab täna uuringute ja analüüside ettevõtte Levellab tegevjuhina.

Hooaja viimases episoodis räägime kuidas hoida endas tasakaalu, et mitte jõuda nö punasesse. Stuudios on ettevõtluskonsultant ja coach Mari Kirss, kes räägib ausalt ja avatult oma kogemustest. See on lugu ühest eesti naisest, kes jagab kuidas liikumine ja eriti looduses liikumine on aidanud tal tegeleda ärevusega, seljatada läbipõlemise ja tulla välja depressioonist. Kuidas looduses olemine on aidanud luua suhte iseendaga, aidanud õppida juhtima oma emotsioone.Kuuleme miks Mari arvates inimesed tunnevad end looduses sageli paremini ja miks paljud inimesed lähevad loodusesse, aga ei koge seal sama rahu. Kas looduses olemine on Mari enda jaoks pigem põgenemine või kohtumine iseendaga? Mida õpetab ja näitab öö metsas või rabas inimese kohta, mida linnas ei õpi?Mari avab saates, mis on coatchivad matkad, kuidas ta sellise idee peale tuli.Mari viib täna matkale ka ettevõtjad. Kuuleme, miks neil oleks vaja tulla kontoritest välja. Kas on mõni rituaal, mida Mari teeb enne rännakuid.

Kasvav hulk teadusuuringuid viitab seostele nutiseadmete piiramatu kasutamise ning laste vaimse ja füüsilise tervise halvenemise vahel. Värskes podcasti episoodis analüüsib neid suundumusi laste- ja noorukite psühhiaater ning psühhoterapeut Anne Kleinberg.Kleinbergi sõnul on kriitiline mõista, millised ajufunktsioonid on liigse ekraanikasutuse suhtes kõige tundlikumad ja millal on viimane aeg sisse seada konkreetne nutihügieen.„Küsimus pole täna mitte selles, kas tehnoloogiat kasutada, vaid kuidas seda teha,“ märgib ta, rõhutades näost näkku suhtluse asendamatust võrreldes ekraanivahendatud infoga.Head kuulamist!

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ värskes episoodis käsitletakse psühhedeelikume vaimse tervise kontekstis – kas nendega ravitakse või hoopis peidetakse valu?Stuudios on Minu Kliinik psühhiaater ja SA Taip nõukogu esimees Viljar Veede, kelle erihuviks on pikemat aega olnud psühhedeelikumide kasutamisvõimalused psühhiaatrilises ravis. Ta tegeleb ka ketamiiniga toetatud psühhedeelse teraapiaga.Psühhiaatria ja neuroteaduste huviorbiidis on olnud juba pikemat aega ravimite grupp üldnimetusega psühhedeelikumid. Enamik nendest on tänase seisuga alles uurimisfaasis. Saates räägitakse uuringute ajaloost, innovaatilistest ravimeetoditest ja sellest, et psühhedeelikumid jõuaksid psühhiaatrilisse praktikasse turvaliselt ja eetiliselt.

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis vaadeldakse vaimset tervist veidi teise nurga alt – mitte ainult kui tunnet või meeleolu, vaid kui midagi, mis on otseselt seotud meie aju füüsilise seisundiga.Stuudios on ajutervise treener ja neurokodeerimise ekspert Evely Raudmets, kellega koos minnakse süvitsi sellesse, mis meie ajus ja närvisüsteemis tegelikult toimub. Räägitakse lahti, miks ei saa vaimsest tervisest päriselt aru, kui me ei mõista aju toimimist.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis on külas Kai Adrikorn – Hiina meditsiini ja nõelravi terapeut, kes on selles valdkonnas tegutsenud juba ligi 20 aastat. Kuigi tema haridustee algas ämmaemandusõpingutega Tallinna Tervishoiukõrgkoolis, on ta tänaseks keskendunud keha ja emotsioonide sügavamate seoste mõistmisele.Saates võetakse luubi alla emotsioonide olemus: kas need on midagi, mis lihtsalt „juhtub meiega“, või midagi, mida saame suunata? Oluline taipamine on, et me ei saa valida, milline emotsioon meis tekib, kuid meil on alati valik, kuidas sellele reageerime ja kui kauaks sellesse jääme.Kai selgitab, kuidas õppida emotsioone paremini reguleerima ning miks ei tasu neid alla suruda. Emotsioonid ei eksisteeri ainult peas – need avalduvad ka kehas. Kui tundeid ignoreerida või alla suruda, võivad need aja jooksul väljenduda füüsiliste sümptomitena.