#01: Tõnu Vahtra - Elu väljaspool mugavustsooni

Maailmas on puudu mõnusad sihipäratud otsingud. Elu loomingu podcastis on külas kirjanik Valdur Mikita ja arutleme selle üle, kuidas leida enda loomupärane tarkus. Noppeid vestlusest: - Õnnelikud on inimesed, kes oskavad endale elu jooksul pakkuda mitut lapsepõlve. - Kui tunned, et Sul pole elus kohta, siis tuleb ise see maailm luua, kus Sul oleks koht. - Kui on reaalselt vaja tööle hakata, siis põgene võimalikult inetusse kohta. Parimad asjad on sündinud vahtides paneelmaja halli seina. - Kui oled nukras meeleolus, siis kõige halvem mõte on teha midagi, mis teeks Sind õnnelikuks. Palju parem mõte on katsuda seda nukrust täiega läbi elada. Emotsioonid ja vaimuseisundid pole antud niisama, igaühe külge on kinnitatud mingi väike tarkus. - Loodus on kõik, mida inimese enda sees pole. - Me peaksime teadma, millises suunas me läheme, aga me ei tohiks teada, kuhu me välja jõuame. Kaanepildi foto: Kairit Leibold (ERR) Intervjueerija: Harald Lepisk Kuula Elu Loomingu episoode: https://www.inspiratsioon.ee/elulooming

Avaliku vestluse salvestus "Tulevikuharidus - kuidas aidata õppijatel saada tulevikukindlaks?" Kohtumine Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministri Liina Kersnaga. Salvestatud Tartu Ülikooli Delta hoones 27.07.2021 Intervjueeris Harald Lepisk

"Elu looming" Live salvestus Aparaadio podcastifestivali raames. Külaliseks Mart Noorma - Estcube tudengisatelliidi programmi eestvedaja, Rakett69 saate kohtunik ja Milrem Roboticsi teadus- ja arendusdirektor. Millest räägime: - Mis raputas Mardi maailmavaadet õppejõuna? - Kuidas laduda arenguvundamenti? - Mis juhtub kui kohtuvad kaks universumi? - Kuidas innustada inimesi pikaajalistes ja keerulistes projektides? - Kuidas suhtuda kriitikutesse?

Luges autor Harald Lepisk Sinus on peidus erakordsed anded, ära jäta maailma sellest kingitusest ilma. Avasta oma tõeline kirg ja rakenda tegelik potentsiaal! "Minu elu kutse" on see raamat, mille tahad võtta kaasa puhkusele, et teha üks korralik kirehooldus. Et muuta enda praegune töö tähendusrikkamaks või leida täiesti uus suund elus. Kirjutasime selle raamatu, et meie ümber oleks palju rohkem inimesi, kes päriselt hoolivad enda tööst ja kes tahavad hommikuti ärgata ning asuda tegutsema. Mida on esimesed lugejad raamatu kohta öelnud? Tiina Saar-Veelmaa: "Näen psühholoogi ja karjäärinõustajana sageli, et inimesed ei leia muudatuste jaoks julgust. „Minu elu kutse“ on heaks kaasteeliseks enda üles leidmisel." Epp Kärsin: "See raamat julgustas mind veelgi rohkem olema mina ise ja seadma eesmärke, mis kannavad kõrgemale ja kaugemale." Krista Lensin: "See raamat on väga hea õppematerjal neile, kes seisavad teelahkmel ja igatsevad uuesti tunda kirge, elevust, elutahet teha, muuta, luua…" Minu elu kutse Harald Lepiski ja Roland Tokko ühisloomingus sündinud raamat, mis aitab inimestel avastada oma tõelise kire ning rakendada tegeliku potentsiaali. Tutvu lähemalt ja soeta endale: http://www.inspiratsioon.ee/minuelukutse

Tiina Saar-Veelmaa on tööõnne uurija. Tal on ulatuslik kogemus karjäärinõustajana, ta on töötanud Proeksperdi tööõnnespetsialistina ning tegutseb pühendunult tööõnne koolitajana. Tiina missioon on muuta Eesti õnneliku töötamise maaks. Selles vestluses arutleme, kuidas tunda ära enda südamesoove, kuhu on töömaailm liikumas ja kuidas leida enda koht selles muutlikus maailmas. Juttu tuleb ka tööõnne valemist, disainmõtlelmisest, hirmude ületamisest ning läbipõlemisest. Pool enda elu ärvkeloleku ajast anname ära enda töö jaoks. Soovime, et see vestlus aitaks Sul tunda ära, milliseid samme on tarvis järgmisena enda teekonnal teha. Kuna kohtusid kaks väga uudishimulikku elu valikute uurijat, siis seekordne episood on tavapärasest pikem. Saate märkmed leiad inspiratsioon.ee lehelt ja oleme väga tänulikud, kui saad jagada seda salvestust ka nende sõpradega, kes tahavad paremini mõista, kuidas tööga õnnelikuks saada.

Rein Lemberpuu on Contriberi tegevjuht ja asutaja. SPARK HUB ja sTARTUp HUB asutaja, sTARTUp Day ärifestivali kaasasutaja ning Estonian Business Angels Network president. Endine Playtechi tegevjuht. Cocoon Founder Psychology Mentoring programmi looja. Vaata lähemalt Founder Psychology Mentoring Program Cocoon tutvustust: https://www.contriber.com/cocoon Vaata kõiki Elu loomingu podcasti salvestusi ja märkmeid: http://www.inspiratsioon.ee/elulooming

Seekordse Elu loomingu podcasti külaline on Taxify kaasasutaja Martin Villig, kes on olnud 20 aastat ettevõtja. Martin ja tema vend Margus Villig valiti 2018 aasta ettevõtjateks. Nende loodud ettevõtte Taxify meeskonnas on 500 inimest, nende rakendust kasutavad 500 000 juhti ja 10 miljonit kasutajat üle maailma. Martini esimesed ettevõtluskogemused pärinevad keskkooliaastatest, kus tegi sõpradega kodulehekülgi, andis välja eralehte ja korraldasid diskosid. Kui varem proovis ta korraga mitut erinevat ettevõtet käivitada, siis 2013. aastal Taxify asutamisel otsustas kõigist teistest ettevõtmistest ja vabatahtlikest tegevustest loobuda ja pühenduda täielikult Taxify arendamisele. Selline ühe asja korraga tegemine on aidanud oluliselt paremini keskenduda. Nüüd, kui on hakanud tekkima Taxify kõrvalt ajavaru, aitab Startupi Juhtide klubis asju korraldada ning Eesti startupide rahastuse tabelit koordineerida. Tõenäoliselt Skypes töötatud aastad vormisid Martinis seda julgust, et Taxify näol on võimalik ehitada midagi ülemaailmselt võimsat, mitte lihtsalt kohalikku taksoäppi. Skypes võis hommikul tulla tiimiliikmel hea idee edasiarenduseks, pärastlõunaks oli see valmis progetud ja õhtuks kasutas seda funktsiooni enam kui 10 tuhat inimest. Kiirus, mastaap, asjade ära tegemine oli silmiavav ja julgust süstiv. Martini noorem vend Markus võttis keskkoolist kaasa enda väitlusoskuse ja pealehakkamise ning juba 19-aastasena kaasasutas Taxify. Tema tugevuseks on ka võimekus hästi ratsionaalselt mõelda - suutlikkus kaine ja loogilise mõistlikkusega asjadesse suhtuda ning enda seisukohti argumenteerida. Madalseisudest aitab saada üle usk sellesse, et Taxifys tehakse õiget asja - see on suur turg, transpordis on palju asju valesti ja nad on veendunud, et saab teha paremini. Ettevõtte loomisel valida idee, mis lahendab suurt ja olulist probleemi, mis vajab lahendamist ka aastate pärast. Taxify alguspäevadel käisid Martin ja Markus õhtuti taksojuhtidele enda lahendusest rääkimas või käisid jalgrattaga Lasnamäel ja pani kõigile takso plafooniga autodele kojamehe vahele visiitkaardi pakkumisega. Ehk mida kõike vähegi sai väheste vahenditega teha, et uusi juhte saada. Paljud ütlesid, et sellist asja on proovitud ja poisid pole takso valdkonnaga kursis ning sellest ei tule midagi välja. Samas 10% oli nõus proovima. Ratsionaalselt mõtlemine aitas "mitte solvuda" äraütlejate tõttu. Kui Taxify Tallinnas alustas, siis Uber oli alles USA-s tegutsemas ning Euroopas oli üldse paar taksoäppi mõnedes linnades. Alguses planeerisid nad Tallinna ja Baltikumi sihtgrupina. Püüdes saada siin asja käima, polnud neil aega muretseda, et kunagi tuleb suuremate ettevõtetega Pariisis rinda pista. Hiljem kui Uber oli suuremaks kasvanud ja miljardeid dollareid investeeringuid saanud, siis läks raskemaks investorite raha kaasamine. Kui tahad kasvada, aga Sulle ei taheta investorite poolt raha anda, siis tuleb olla lihtsalt leidlik, kuidas vähesemate vahendite toel kasvada (kuni investorid on Sinu ettevõtesse juurde investeerima). Taxify tiim hakkas taksoäri vaatama hoopis teisest vaatenurgast - kuidas optimeerida juhid sõitma nendele tundidele, kui reisijad tahavad sõita. Ehk mitte üritada olemasolevasse ärisse siseneda ja seda paremini teha, vaid vaadata värske pilguga "miks nii" tehakse ning märgata hoopis uusi võimalusi ja seda, mis kliendi jaoks on päriselt oluline. Martin püüab praegu optimeerida enda töö nutikust ja tulemuslikkust. Et olulised asjad saaksid tehtud ja väheolulised asjad ei võtaks palju aega ära. Ühtlasi, et pereisana olla enda laste jaoks eeskujuks, nutitelefon kodus korvi panna ja rohkem koos looduses käia. Elu parimaks investeeringuks peab Martin enda abikaasa leidmist. Abikaasa, kes mõistab, on kannatlik ja keerulistel aegadel toetav.

Kristjan Otsmann on isa, qigongi harjutaja, mootorrattur, viljandlane ja enesejuhtimise ning projektijuhtimise koolitaja. Selles vestluses uurin Kristjanilt, kuidas luua elu, mis on hästi elatud. Möödunud sajandi lõpus oli Kristjan Postimehes peatoimetaja asetäitja, kus tema tööpäevad olid väga pikad ja pingelised. Soov teha asju targemini viis ta David Alleni “Getting things done” raamatuni. Proovis. Toimis. Proovis veel mõningaid meetodeid ja suutis muuta enda tööpäevad efektiivsemaks. Varsti avastas end nõu andmas ka teistele ning sealt edasi liikus teekond koolitaja rolli. Kristjan püüab olla nagu Fred Jüssi, kes ei jää kinni eesmärkidesse ja põhimõtetesse, vaid tunnetab enda sihti või suunda. Teda innustab tegutsema mõte, et kui ta saab tekitada inimestes mõtteid, mis aitavad neid neile olulisi asju paremini ära teha, siis see on suur asi. Mitme lapse isana maksimeerib Kristjan eraelulist aega – mida rohkem, seda uhkem. Töö ja eraelu vahel piiri hoidmine aitab hoida asju korras. Ta tunnistab, et armastab väga enda tööd ja kui puuduks selge piir töö ja eraelu vahel, siis võtaksid üle tõsised töönarkomaanlikud kalduvused. Eriti oluline on olla enda laste jaoks olemas esimestel aastatel, sest sel perioodil luuakse baasturvalisus. Mida rohkem oleme enda laste juures, seda turvalisem on nende keskkond. Viimased aastad on Kristjan töötanud 4 päeva nädalas. See tähendab, et tööaega tuleb nutikamalt kasutada ja osa “kena oleks” asju ära jätta. Kuna tegevustel on kalduvus täita neile ettenähtud aeg ja seda ületada, siis aitab piiride sättimine ohjata enda ajakasutust. Suurem osa ajajuhtimise koolitustel osalejatest käivad auditit tegemas – vaatavad eemalt peale, kuidas asjad töötavad ning “tuunivad” enda praktikaid. Mõned otsivad ühte imevahendit, mis lahendaks kõik probleemid, ent pigem saab leida 1-2 konkreetset tööriista, mida praktiseerida. Vanemas eas otsitakse ka rohkem moodusi, kuidas enda elu mõtestada. Neid osalejaid võib kõnetada Viktor Frankl´i logoteraapia, kus küsitakse endalt 3 küsimust: Kuidas Sa veedaksid eesootava päeva, kui Sul poleks mitte ühtegi kohustust? Mida kavatsed kasvõi natuke nautida eesoleval päeval? Mis Su elu mõte on täna – miks Sa oled täna? Elu mõte on dünaamiline, see muutub ajas. Kuidas aga distsiplineerida end tegema neid asju, mida on vaja teha? On inimesi, kellele distsipliin ei sobigi. Kõige olulisem on tabada ära, milline on Sinu töövahend, mis toimib. Oluline märksõna on pidev parendus – pidevalt muutuda natuke paremaks. Kristjani jaoks töötab hästi pomodoro tehnika – taimer 25 minutiks tööle ja keskendunult konkreetset ülesannet tegema. Midagi muud vahele ei võta. Kui 25 minutit on täis, võtab pausi ja pärast seda võtad järgmise pomodoro tsükli. Pärast 4 tsüklit võtab pikema pausi. Veel mõned põhimõtted, mis toimivad Kristjani enda jaoks hästi: Olulised asjad esimesena. Hommikuti nupukam. Mõttekaardilik mõtlemine ja visualiseerimine ning kritseldamine. Mida aeg edasi, seda vähem vidinaid. Qigongi praktikad tervise hoidmise jaoks. Kui tahad vähendada aega raiskavaid tegevusi (näiteks Facebooki scrollimine), siis aitab see, kui leiad head asendustegevused ja täidad vajalikud eeldused. Näiteks pooleli olev põnev raamat käepärast. Mõnikord tasub leida aega, et molutada sihipäraselt. Teha aktiivselt mitte midagi. Olla omaette. Saate märkmed ja salvestus: http://www.inspiratsioon.ee/kristjan-otsmann-ole-ise

Kuidas luua midagi, mis on suurem kui Sina ise? Sel korral räägime enda elu tegevuste ühiskondlikust mõjust - kuidas ehitada üles mehhanisme, mis muudaksid maailma paremaks? Selles saates jagab Martin Noorkõiv enda kogemusi ühiskondlikult positiivsete algatuste elluviimisest. Ta on  Sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevjuht ning Vabaühenduste Liidu ja Üliõpilaskonna Sihtasutuse nõukogu esimees. Praegu on tema peamine tähelepanu suunatud DD Akadeemia nimelisele noorte arenguprogrammile, mis aitab kujundada tudengitest kogu maailmas oluliste muudatuste eestvedajaid. Saates räägime: Miks ja kuidas võib maailma paremaks muutmise algatus mõningaid asju hoopis kehvemaks teha? Mida teadvustada, et positiivsel algatusel oleks ka positiivne mõju? Kas saame kõigi ees vastutada ja enda tegemistega kõigile meeldida? Kuidas jõuda probleemide juurteni? Kuidas alustada, kui tahad käivitada uut algatust? Milline taipamine muutis Martini passivistist aktivistiks? Kuidas Sündis TEDx Tartu konverentside sari ja kuidas töötab Tartu Ülikooli OLE ROHKEM algatus, mis innustab tudengeid enda ülikooliaastatest parimat võtma? Kuidas suurendada enda mõju maailmas? Kuidas DD Akadeemia programm on ehitatud üles nõnda, et sellest saaks globaalne algatus? Miks tasub palju teha ja teisi aidata? Selles vestluses annab Martin küsimustele ausaid, mitte tingimata ilusaid vastuseid. Kuula kindlasti :) Saate märkmed: http://www.inspiratsioon.ee/martin-noorkoiv-tahad-muuta-maailma-pariselt/

Tulevikus on meil võimalus enda geenide põhjal ennustada täpselt, millised haigused võivad meil tekkida. Kui saame ennetada seda, mis võttis meie esivanemate elu, saame ise elada pikemat ja kvaliteetsemat elu. Selles Elu loomingu podcastis käisin külas Eesti Geenivaramu asedirektoril ja geeniteadlasel Tõnu Eskol ja uurisin, kuidas geenid meie elu ja tervist mõjutavad. Räägime personaalmeditsiinist, geeniuuringutest, iseloomu ja inimese kujunemisest ning saame paremini aru, kuidas geenid töötavad. Teema on suur ja ei tohiks jätta kedagi külmaks, seepärast ei raatsinud midagi välja jätta ning tuli tavapärasest pikem vestlus - 2 tundi. Esimesed 1,5 tundi räägime geenidest, viimased 30 minutit on lugu sellest, kuidas Tõnu geeniteaduse valdkonda jõudis ning mida on vaja, et geeniteadlasena edukas olla. Raamatu soovitused ja 10 fakti, mida peaksid teadma geenidest: http://www.inspiratsioon.ee/tonu-esko-geneetiline-saatus-voi-voimalus/