Olukorrast digiriigis

Eesti digiriigi üheks alustalaks on juba aastakümneid olnud ID-kaart, mille uus põlvkond jõudis aasta lõpus avalikkusse ette. Mida uuenenud ID-kaart inimeste jaoks tegelikult tähendab ning kuhu liigub Eesti elektrooniline identiteet laiemalt, selgitavad seekordses saates Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi osakonna juht Anna Õuekallas ning Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juht Liis Valk.

Tänapäeva kübermaastik ei piirdu serveriruumidega, vaid hõlmab ka õhuruumi, kus „lendavad arvutid“ on muutnud nii riigikaitse kui ka turvalisuse tähendust. Justiits- ja digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas ja Ranteloni arendusdirektor Karl Taklaja arutlevad, mis meie peade kohal õieti toimub ja kuidas riik ning erasektor üheskoos sealset turvalisust paremini tagada saavad.

Riigi Infosüsteemi Ameti personaalriigi osakonna juht Kai Kallas selgitab seekordses saates, kuidas Eesti äpp liigub kahe suure eesmärgi poole: muuta isikusamasuse tõendamine argiselt sujuvaks ja tagada kriisiolukordades toimiv ohuteavituse kanal.

Eesti jäätmevaldkonnas tegutsevad inimesed nendivad, et kohaliku jäätmemajanduse viimase 10-15 aasta arenguid iseloomustab paigalseis. Nüüd proovitakse jäätmereformi abil kogu valdkond ühise tegevuskava kaudu liikuva saada ning ees ootab uue jäätmeinfosüsteemi Pistriku loomine. Neist teemadest kõnelevad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ lähemalt Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna projektijuht Alar Valdmann, Tallinna Ringmajanduskeskuse juhataja Rein Kalle ja aktsiaseltsi Eesti Keskkonnateenused operatsioonide juht Sergei Zubkov.

Selleks, et soodustada ettevõtlust, toetab riik mitmel viisil äritegevusega alustavaid ja selles valdkonnas juba tegutsevaid isikuid. Kõige hiljutisemaks sellekohaseks meetmeks on ettevõtte elujõulisuse indeksi loomine eesti.ee portaali. Mida see indeks endast kujutab ja kuidas ettevõtjad sellest kasu saavad, selgitavad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ lähemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juht Sirli Heinsoo ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Priit Kuuskme.

Küsimused, kuidas parandada kohalikul tasandil avalike teenuste kvaliteeti ja kuidas kasvatada peale kompetentseid IT-ala spetsialiste, on olulised kogu Eesti arengu vaates. Just nendest teemadest tuleb juttu seekordses saates, kus kommentaare jagavad hiljuti „Parima IT-juhi“ auhinna pälvinud Saue valla arendusosakonna juhataja Indrek Eensaar ning „Parima era- ja avaliku sektori IKT koostööprojekti“ võitjaks kuulutatud ettevõtte Future Coders juhatuse liige Lauri Haav.

Eesti teedevõrk on jõudmas arenguetappi, kus digitaalne lähenemine mõjutab üha enam projekteerimist, hooldust ja liiklusohutust. Saates tutvustavad neid muutusi Skepast ja Puhkimi BIM-meeskonna juht Eno Lints ning Transpordiameti planeerimise osakonna juhataja Mart Michelis. Mõlema töö põhineb üha rohkem andmetel ja targal taristul.

Terviseportaali tähtsust nii tavainimese kui ka arstide jaoks ei saa alahinnata, mistõttu on oluline, et platvorm pidevalt areneks. Sel eesmärgil on Tervisekassa välja arendamas uudset ravimiskeemi lahendust, mis muudab ravimite haldamise senisest täpsemaks ning kasutajasõbralikumaks. Täpsemalt tutvustavad nii ravimiskeemi projekti kui ka üldist terviseportaali hetkeolukorda seekordses saates Tervisekassa terviseportaali tootejuht Evgeni Nikolaevski ja Tervisekassa ravimiskeemi tootejuht Maris Veermäe.

Selleks, et ettevõtjatele erinevate teenuste kasutamine ja kohustuste täitmine lihtsamaks muuta, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loonud eesti.ee portaali juurde ettevõtja digivärava. Mida lahendus endas täpsemalt sisaldab ning mille poolest see võrreldes teiste avaliku sektori innovatsioonidega esile kerkib, selgitavad seekordses saates täpsemalt ettevõtja digivärava valdkonnajuht Tiina Kruusimägi ja projektijuht Andra Aedma.

Eesti digiriigi edulugu ei piirdu enam kodumaaga. Tänaseks on meie kogemused jõudnud nii Ukrainasse, Moldovasse kui ka Aafrikasse – ning sageli mitte pelgalt tehnoloogilise, vaid väärtuspõhise partnerlusena. Kuidas arengukoostöö kaudu aidatakse teistel riikidel üles ehitada toimivaid ja inimkeskseid e-riike, selgitab seekordses saates Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) tegevjuht Klen Jäärats.