Jäljed gloobusel

Väintsi oli septembris koos kaaslastega 4x4 pundist Marokos. Seal on üks suhteliselt suur kõrb, mida avastada. Ja seal on korralikud mäed, mis iga kurvi taha uue üllatuse peidavad. Ja seal on territoorium, mille staatus ja saatus on üsna turbulentsed - Lääne-Sahara. Väints vaatas üle ja annab aru.

Suve lõpus ja sügise alguses sattusid Väints ja Karu erinevatesse riikidesse, kus nad ka varem käinud on, kuid täiesti teistesse paikadesse. Väints sai Soomes selgemaks tõrva põletamise. Karu tegi privaatse tseremoonia pruutpaarile Norras Trondheimi fjordi kaldal. Ja siis sõitis Väints Marokosse, kus elu hakkas kohe elamusi teele viskama.

"Jäljed gloobusel" stuudios on endiselt Väint, Karu ja Peeter Paaver. Peeter on see täiesti tavaline eesti mees, kes otsustas Eestist Vietnami hääletada ja erinevalt enamikest eestlastest tegi oma hullu plaani ka teoks. Väints ja Karu kuulavad suu ammuli ja kahetsevad mõttes, et pandeemia lisaks muule ka suuremale hääletamise kultuurile Eestis kriipsu peale tõmbas.

Väintsi ja Karu külaline Peeter Paaver teeb igapäevaselt Tartu Ülikoolis teadust. Aga vahel tulevad tal veidrad meeleolud ning need on viinud raskematel hetkedel selleni, et ta otsustas näiteks hääletada Eestist Vietnami. Hääletamise võludest ja valudest nii Eestis kui ka välismaal oskavad rääkida ka saatejuhid ning seega jõuame esimeses saates Peetri teekonnaga ainult Araabia Ühendemiraatideni.

Põhjaminek Väintsi ja Karuga jätkub koos matkakaaslase Gina Metslaga. 24 kilomeetrit kividel ukerdamist, tuulega võitlemist ja imelisi vaateid. Inimtühi Nordkinni kalju ja tuule poolt lõhutud Väintsi telk. Turistidest tiine Nordkapp ja kuningas Harald V lahkumine. Ning Lapin Kulta ehk Soome kullajõed ja Kullamuuseum.

Väints ja Karu alustavad seekordset saadet Mandri-Euroopa põhjapoolseima punkti lähedalt, Norra väikesest asulast nimega Mehamn. Istuvad Mehamni lennujaamas ja valmistuvad matkaks Kinnaroddeni nimelisse punkti Nordkinni kalju peal, kus Barentsi Meri ühel hetkel matkajat enam kaugemale ei lase. Aga sinna jõudmiseks sõideti eelnevalt läbi Rovaniemi, ületati Polaarjoon ja pärast Saami Parlamendi külastamist Inaris magati öö Euroopa Liidu põhjapoolseima tipu juures Utsjoki Nuorgamis.

Stuudio on endiselt Karusid täis, sest meil on külas alpinist Kunnar Karu, kes on tõusnud kolme 8000+ mäe tippu ning pole veel kirkat ja kasse nurka visanud. Mis teda käivitab ja mida mäed talle tagasi annavad? Ja kas keerulisem on minna või tagasi tulla? Ja kas see on loogiline, et lisaks kõrgeimate mägede tippudes ronimisele käib Karu ka sukeldumas?

Väintsile ja Karule tuli külla alpinist Kunnar Karu. Või noh, mis ta niiväga tuli. Isa tõime ta stuudiosse, sest Karu kogu aeg kas tuleb kusagilt ja tal on vaja kohe jälle kuhugi minna. Ilma liialdamata võttis Väints ta Tallinna bussijaamast peale ja pärast salvestust viis otse lennujaama, sest teda ootas lend Kõrgestani. Rääkisime Kunnari tõusust maailma kõrguselt kolmanda mäe, 8586 meetrise Kanchenjunga tippu ja sellest, et mis sorti inimesed on alpiniste abistavad sherpad.

Johanna-Marie Kork on see sama naine, kes võttis kaasa oma täiskasvanud mehe ja kaks last ning põrutas kolmeks kuuks Aasiasse. Muidu lahe ja normaalne mõte, kuid lastest vanem on neljane ja noorem kahene. Kuuleme, mis neid Indoneesias ja Vietnamis ees ootas ja kuidas Johanna abikaasa hakkama sai.

Peale puhkust jätkavad Väints ja Karu pajatamisi ja nendega koos on stuudios Johanna-Marie Kork. Esinejanimega Viiuldaja Johanna tuntud naine tegi kevadel midagi sellist, mis enamikele lapsevanematele pähegi ei tule. Või kui tuleb, siis ei mahu sinna ära – ta võttis kaasa oma väga normaalse abikaasa ja mõlemad lapsed ning põrutas nendega koos Aasiasse. Singapuri, Indoneesiasse ja Vietnami. Muidu väga okei plaan, kuid vanem lastest on neljane. Ja noorem kahene.