Corner 1

Kui vaadata ajaloolist vormelit boksis seismas, võib see esmapilgul tunduda kui tükk minevikku. Metall, toruraam, vana kooli tehnika, värvilahendus ja lood, mis algasid ammu enne tänaseid sõitjaid. Aga hetkest, mil mootor käivitub ja auto taas rajale läheb, ei ole see enam ainult ajalugu. See on päris võidusõit — ja lugu, mis ei kuulu sugugi ainult minevikku. Corner 1 värskes saates on nädalavahetusel toimuva Pärnu Summer Race’i eel külas Formula Historic sõitjad Anna-Maria Mäeots ja Ekke-Taavi Sepper. Juttu tuleb ajaloolistest vormelitest, tänavusest hooajast ning sellest, miks vanad võistlusautod ei ole pelgalt muuseumitükid, vaid elavad edasi koos inimestega, kes nendega täna rajale lähevad. Muidugi teeme lähemat tutvust ka sõitjate endiga. Fotograafiaga tegelev Anna-Maria Mäeots on jõudnud ajalooliste vormeliteni kardisõidu ja tugeva tehnikahuvi kaudu. Täna sõidab ta legendaarse Estonia 21-ga — vormeliga, millega on nii Sepperil kui ka Corner 1-l omajagu ajalugu ning mis on nüüd saanud tema käes uue peatüki. Saates räägib Mäeots oma mootorisporditeekonnast, kardist vormelisse liikumisest, esimestest tunnetest ajaloolise vormeli roolis ning sellest, mida selline masin sõitjalt tegelikult nõuab. Mäeotsa loos on eraldi oluline ka see, et ta on esimene naissõitja Formula Historic Estonia roolis. Saates räägitaksegi ka sellest, mida see tähendus tema jaoks kannab ning mida tal on öelda tüdrukutele ja naistele, kes mõtlevad, et tahaksid vormeli või mõne muu võidusõidumasina rooli proovida, aga ei ole veel julgenud esimest sammu teha. Sepper on Corner 1 kuulajatele juba tuttav nimi. Kui varem oli Strife Garage eestvedaja Sepper seotud Estonia 21-ga, siis tänavu on tema tähelepanu all juba märksa kiirem, tõsisem ja veel haruldasem Rukuts 3. Saates räägib ta sellest, mis tunne on sellise masinaga sõita, kuidas see erineb varasemast kogemusest ning kuidas on kulgenud esimene autoga tutvuse tegemise eesmärgi all kulgenud hooaeg. Juttu tuleb ka laiemalt Formula Historic sarjast, kus kohtuvad tehnikaajalugu, sõitjad, mehaanikud, entusiastid ja inimesed, kes usuvad, et vanadel vormelitel on veel palju öelda. Arutatakse ka seda, mis teeb Formula Historic Estonia sarja unikaalseks lisaks selle rikkale ajaloole. Nagu Corner 1 puhul ikka, ei jää jutt ainult tehnika ja tulemuste juurde. Räägitakse ka mõlema saatekülalise võidusõiduvälisest elust/olust ja paljust muust. Saadet juhib Art-Peeter Roosve.

Corner 1 värskes saates on külas Eesti Autospordi Liidu meediajuht, pikaajaline auto- ja autospordiajakirjanik ning endine Autolehe peatoimetaja Kristjan Sooper. Seega, kui varasemates sellesuvistes saadetes on mootorisporti vaadatud läbi kohtuniku ja kommentaatori pilgu, siis seekord liigub Corner 1 rajalt veidi kõrvale — kaamera taha, klaviatuuri juurde, pressialasse, hooldusparki ja kõigi nende lugude juurde, mis ei sünni ainult finišijoone ületamisest. Sest mootorisport ei ole ainult see, kes võidab, kes katkestab ja kes tabelisse punkte saab. Iga võistluse taga on inimesed, emotsioonid, tehnika, õnnestumised, ebaõnnestumised, pikad päevad, hilised kokkuvõtted ja hetked, mis võivad ühe silmapilguga kaduda, kui keegi neid ei märka, ei pildista, ei filmi ega kirja ei pane. Just sellest Kristjan Sooper saates räägibki — kuidas mootorispordist saab lugu. Saates tuleb juttu sellest, mida tähendab olla mootorispordiajakirjanik, kuidas erineb ala kajastamine tavalisest spordiajakirjandusest ja miks ei piisa sellest, et kirjutada lihtsalt üles võitja nimi ning lõpptulemus. Sooper avab, kui oluline on leida tulemuse tagant inimene, mõista ala konteksti ja üldse sellest, mis komponendid peavad olema olemas, et mootorisporti hästi edasi anda. Loomulikult ei jää puutumata ka fotograafi ja filmija vaade. Mootorisport on erakordselt visuaalne maailm, aga hea pilt ei tähenda ainult autot kurvis või tolmupilve rajal. Eraldi räägitakse ka sellest, kui palju on tänapäeva meediatöö muutunud. Sooper on näinud autoajakirjandust ajal, mil paberleht oli keskne formaat, ja tegutseb nüüd ajastus, kus üks inimene peab sageli olema korraga ajakirjanik, fotograaf, videograaf, monteerija, sotsiaalmeedia haldur ja kommunikatsioonijuht. Juttu tuleb sellest kas publik loeb veel pikki lugusid ning milline on Kristjani enda modus operandi kõigi nende lõputute võistluste kajastamisel. Viimane vaba nädalavahetus oli saatekülalisel igastahes aprilli paiku. Eesti Autospordi Liidu meediajuhina räägib Sooper ka laiemast vaatest ning oma teekonnast üleüldiselt autode ja mootorispordi maailma kajastamisel. Lõpuks jõutakse muidugi ka sinna, kuhu üks korralik mootorispordivestlus lõpuks paratamatult jõudma peab: mälestusteni, veidrate autodeni, eluliste seikadeni ja täiesti ootamatute kõrvalepõigeteni. Nii mahuvadki vestlusesse lisaks ajakirjandusele ja autospordile ka Daewoo Matiz, 1983. aasta Ford Sierra ja Modern Talking. Saadet juhib Art-Peeter Roosve.

Kõik algab empaatiast. Just selle sõnaga võtab Eesti noorema põlvkonna üks silmapaistvamaid mootorispordikommentaatoreid Ardo Algpeus kokku selle, milleta ei saa ükski hea kommentaator hakkama. Muidugi peab seda kõike saatma meeletu eeltöö, enesekriitika, pidev areng ja oskus hetkes püsida. Aga kõige aluseks on ikkagi küsimus, kas kommentaator suudab anda edasi nende inimeste lood, kes rajal on, ning tuua kuulajani ja vaatajani selle emotsiooni, mis temas endas selle ala vastu pulbitseb. See kirg on kandnud Ardo tagasihoidlikest esimestest sammudest Eesti simracingu striimingu algusaegadel väga erinevatele mootorispordi radadele. Tänaseks on ta lisaks simracingule kommenteerinud muu hulgas võistluskarti, drift’i, kiirendust ja isegi RC ehk puldiautosid. Seekordes saates võetaksegi kõik need põnevad maailmad ette läbi kommentaatori silmade ja muidugi hääle. Millised erinevaid väljakutseid need väga erinevad mootorispordi distsipliinid endas kommentaatori seisukohast kätkevad. Kuidas jutustada võidusõitu nii, et see oleks arusaadav uuele huvilisele, aga põnev ka kogenud fännile? Mida teeb kommentaator siis, kui sõit on igav ja tehnika jukerdab? Ja kuidas leida lugu sealt, kus esmapilgul paistab ainult kiirus, suits, müra või sirge lõik? Erilise peatuse teebki saade seekord just kiirendusspordi juures. Ardo avab ala telgitaguseid ja aitab mõtestada, miks kiirendus ei ole kaugeltki lihtsalt “autod sõidavad otse”. Sealhulgas tuleb ka juttu tõsiasjast, et juba õige varsti saab Eestis näha esimest korda stardis kiirendusmaailma vormel 1-hte ehk Top Fuel dragstereid. Kuna Ardoga vestleb samuti Eesti mootorispordi maastikul kommentaatorina tegutsev Art-Peeter Roosve, kellega koos on ta aastaid kommenteerinud ka Eesti Virtuaalse Autospordi Liidu ehk EVAL-i etappe, ei ole ka tegu niivõrd klassikalise intervjuuga. Siin on tegemist kahe kommentaatori vaba ja elava mootorispordivestlusega — juttu tuleb nii kommentaatoritöö võludest ja valudest kui ka sellest, mida see amet päriselt nõuab. Ja teist saadet järjest võibki seega öelda, et tegu saab olema ühe korraliku rootsi lauaga igale mootorispordifännile.

Kohtunik ei ole mootorispordis pelgalt see inimene, kes määrab karistusi või tõlgendab võistlusolukordi. Ta on keegi, kes oma töö, tegevuse ja kirega kujundab aktiivselt mootorisporti ning selle kultuuri. Keegi, kes ei otsi ainult seda, mida ütleb reglement, vaid ka seda, mis on õige siis, kui reglement üksi vastust ei anna, ning kuidas saaks asju tulevikus paremini teha. See pole niivõrd amet, kuivõrd elu kutse. Kuigi selle õppimiseks ja arenguks on täna aina paremad võimalused, on neid inimesi siiski vähe, kes oskavad ja suudavad sellele päriselt pühenduda. Seetõttu pole ka üllatav, et need, kes selleni jõuavad, ei piirdu enamasti vaid ühe distsipliiniga. Raul ja Piret Koov on just selle oma elu kutseks valinud. See teekond on viinud nad lisaks põnevatele Eesti seiklustele ka maailma radadele – kuni Vormel 1, WRC, MotoGP ja Superbike’i maailmameistrivõistlustega kokku puutumiseni välja. Nüüd on nad stuudios, et need kogemused kokku võtta ning avada üliolulist, kuid sageli varju jäävat maailma, milleks on mootorispordi kohtunikutöö. Mis eeldusi on vaja, et saada mootorispordi kohtunikuks? Kas kohtunikuks pigem õpitakse või kasvatakse? Mis on levinumad vead, mida kohtunik võib teha? Kuidas üks Eesti kohtunik jõuab rahvusvahelisele tasemele? Mis eristab kohtunikutööd rallis, vormelis, hobikardis ja motovõistlustel? Ja mis on selles hoopis teistsugust võrreldes näiteks jalgpallikohtunikuks olemisega? Kas kohtunikule on empaatia pigem sõber või vaenlane? Mis juhtub siis, kui reeglitest jääb väheks? Need on vaid mõned teemad, mis selles põnevas ja sisukas arutelus jutuks tulevad. Raul ja Piret panevad mängu kogu oma pika ja seiklusrikka kogemustepagasi. Siit leiab midagi iga mootori- ja motospordihuviline, sest lisaks kohtunikutöö telgitagustele arutatakse läbi ka huvitavaid juhtumeid ja päriselu dilemmasid. Juttu tuleb sealhulgas ka värskematest ja poleemikat tekitanud juhtumitest, eesotsas hiljutise Monaco Grand Prix’ kiirusemõõtja segaduse ja Pierre Gasly palju kõneainet pakkunud tulemuse ennistamisega. See on saade gurmaanidele. Ja muidugi, nagu Corner 1-le kombeks, jõuavad jutud võidusõiduradadelt sujuvalt ka sealt kaugemale.

Krosskart on ala, mis tuleb ohtlikult lähedale sellele kuulsale mõttele, et tahaks elada korraga metsa sees, mere ääres ja mäe otsas. Selles spordis on koos justkui kõik need omadused, mida mootorispordilt tahta võiks: kardisõidu vahetu ja intuitiivne tunnetus, rallikrossi mitmekesine rajapind ning masin, mis on ühtaegu lihtne, kerge ja uskumatult kiire. Seekordses saates on stuudios külas edukas krosskardisõitja ja Krosskart24 üks eestvedajaid Laur Langeproon. Just tema oli koos isaga nende esimeste seas, kes krosskardi Eestisse tõid (et mitte öelda esimesed). Sellest ajast peale on ta jõudnud mitte ainult sellel alal võistelda, vaid ka krosskarte toota, ala arendada ning luua võimalusi neile, kellel on huvi ja motivatsiooni krosskardiga ise lähemalt tutvust teha. Saates räägime, mida see üha enam tähelepanu võitev ala tegelikult endast kujutab. Milline on krosskardi tehniline pool? Mis teeb selle juhtimise eriliseks? Kus lõppevad müüdid ja algab tegelikkus? Samuti võtame ette krosskardi loo Eestis. Kuidas see ala siia jõudis, kuidas on see arenenud ning millised on Laur Langeprooni enda eredaimad mälestused selle spordi keskelt nii sõitja kui ka eestvedajana. Juttu tuleb ka Krosskart24 projektist: milliseid võimalusi see Eestis pakub, kuidas aitab see ala kasvatada ning miks peab Langeproon oluliseks, et rohkem inimesi krosskardini jõuaks. Ja muidugi jõuame lõpuks kõige olulisema küsimuseni: miks leiab Laur Langeproon, et just krosskart võibki olla parim mootorispordiala?

Pärast talvel uste kinni panemist on restoran nimega F1 uues kuues jälle avatud ning näljased kliendid on avamispäeval oma esimesed maitsmised ära teinud. Kuna oluliselt on uuendatud ka menüüd, on kõigil muidugi ka omad arvamused. Mõned kiidavad menüü rikkalikkust ja seda, et uued huvitavad road tundusid alguses küll võõrad, aga on tegelikult vägagi hõrgutavad. Paljud aga tunnevad, et isegi kui söögid olid üllatavalt head, siis olid need veidi kunstlikud ning mitte eriti autentsed – ja et restorani identiteet on ohus. Ka nii mõnigi kokk on seda arvamust avalikult jaganud. Samas, nagu F1-s ikka, ei tea kunagi päriselt, mis sealt järgmiseks tuleb – aga taldrik tühjaks ei jää. Corner 1 tiim võtab oma täiskoosseisus Austraalia Grand Prix’ järel ja Hiina Grand Prix’ eel need esimesed muljed taldrikult kokku ning esitab küsimuse, mida võib viimasel ajal vormelifännide suust üha sagedamini kuulda: Kas sellist F1-te me tahtsime? Muuhulgas tulevad jutuks: kas tunduvalt paranenud ratas-rattas heitlus on liiga kunstlik ja akule toetuv või hoopis potentsiaalikas samm õiges suunas; kas kvalifikatsiooniformaati võiks muuta nii, et vähemalt ühe ringi saaks täie jõuga suruda; kui tähtis on pealtvaataja jaoks teadmine, et sõitjad ise ka sõitmist naudivad – isegi siis, kui rajal toimuv on publikule põnev. Need on vaid mõned teemad, mis vabas õhtuses vestluses üles kerkivad. Loomulikult võetakse läbi ka kõigi tiimide ja sõitjate individuaalsed esitused: kes saab kiita, kelle puhul tuntakse väikest pettumust ning milliseid arenguid ja trendijooni võiks ülejäänud hooajalt oodata. Kaetud saavad kõik alates kardinaalselt erinevate aga suurepäraste autodega maha saanud Ferrarist ja Mercedeset, kuni Austraalia GP-d 4. vabatreeninguna kasutanud Aston Martinini välja. Võib öelda, et muidu üsna ühel meelel olevate Corner 1 tegijate arvamused seekord alati ei ühti – ning juttu jagub.

Võib öelda, et juba enne seda, kui Kertu õppis korralikult lugema ja kirjutama, teadis ta, et tema jaoks loeb kõige enam kardisõit. Neiu on pärit tõelisest kardidünastiast, mille algus ulatub tema vanaisani – neljakordse meistrini. Nii on ka Kertu elu esimesed mälestused seotud kartide ja kardirajaga ning mootorispordiga laiemalt. Esmapilgul võiks arvata, et sellise taustaga ei olnudki tal justkui valikut. Tegelikkus ei saaks aga sellest kaugemal olla. Valingu armastus kardispordi ja mootorispordi maailma vastu on sügav ja teadlik – tee, mille ta on ise valinud ning mida on käinud sõltumata tagasilöökidest, mida see sport talle ette on visanud. Nagu Kertu ise ütleb: asja peab nautima, sest hõbekandikul ei tule elus midagi kätte. Meeldivas ja introspektiivses vestluses võtame ette Kertu senise karditeekonna ning tema lähenemise sellele spordialale nii elulisest kui tehnilisest vaatenurgast. Muuhulgas tulevad jutuks: milline eriline kardimälestus kuulub Kertu elu kõige varasemate hulka; mis on praegu DD2-kardil sõitva Valingu senise karjääri tipphetked ning kas tulevikuplaanides on lisaks kartidele ka muid masinaid; kuidas tuli Kertu toime kahe järjestikuse käeluumurruga ning milline on olnud nii mentaalne kui füüsiline protsess, et alati tagasi kardirooli tulla; milline detail reedab kiiresti, kas sõitja sõidab enda naudingu nimel või kellegi teise sunnil; kuidas on olnud olla Eesti kardiskeenes üks vähestest tüdrukutest – keda õnneks on aasta-aastalt järjest rohkem; Need on vaid mõned teemad pikemast vestlusest, mis pakub äratundmist ja mõtteainet igale kardispordi huvilisele. Loomulikult, nagu Corner 1-le tavaks, liigutakse jutuga ka rajalt eemale.

Ilmselt ei ole Eestis kuigi palju võidusõidufänne, kes ei oleks omal ajal jälginud või vähemalt kursis olnud Kevin Korjuse võidusõitja teekonnaga. Teekonnaga, mis viis ta läbi suurte võitude ja edu kardis ning erinevates vormelisarjades – sealhulgas Renault 2.0 sarja meistritiitlini – kuni flirtimiseni kuningliku vormel 1 sarjaga ning sealt edasi seiklusteni kereautode maailmas. Samas on ka selge, et midagi sellel teekonnal tähtedesse kirjutatud ei olnud. Ja kuigi Kevin peab ise üheks oma tugevuseks võimet mõelda mitu kurvi ette, oli tema karjäär üks pidev aga põnev ülesmäge rühkimine, kus homsed plaanid olid harva kindlad ja tänane tuli lihtsalt ära võita. Kuidas nägi see põnev võidusõiduteekond välja aga Kevini enda silmade läbi? Saates juttu igastahes jätkub: Millised olid suurimad tipphetked ning väljakutsed Renault 2.0, Formula Renault 3.5, GP3 ja muudes konkurentsitihedates vormelisarjades? Milliste tulevaste F1-sõitjate vastu Kevin tol ajal võidu sõitis ning keda peab ta neist kõige andekamaks? Kes neist aga helistas ükskord Pirita rannas lesivale Kevinile, et võistlusolukorra eest vabandust paluda? Milline oli Kevini aeg Lotus F1 tiimis reserv- ja testisõitjana ning kui lähedal oli ta tegelikult kuninglikku sarja jõudmine? Kuidas tundus aga esimest korda F1 autot testida ning suhelda tolleaegsete Lotuse põhisõitjatega? Kuidas leidis Kevin edasi tee põnevasse kereautode ja kestvussõitude maailma, mis viis ta ühel hetkel samasse tiimi ka Marko Asmeriga? Ja kuidas kujunes välja Kevini praegune roll Peak Performance Managementi projektis, mille eesmärk on aidata mõni noor piloot lõpuks vormel 1-ni? Kui tõsiselt suhtub Kevin aga oma simracingu hobisse? Need on vaid mõned sambad põnevas ja muhedas vestluses, mis on täis Kevini enda tähelepanekuid ja muljeid tema mitmekesise mootorisporditeekonna kohta ning mis muidugi liigub sujuvalt ka võidusõidu radadelt välja.

Külgkorvi kross ei ole hetkel Eestis kõige populaarsem spordiala. Samuti ei ole see kindlasti ala, millega edukalt tegelemiseks vajalike elementide kokkusaamine oleks lihtsate killast. Eesti meister ja Eestit edukalt ka maailma tasemel esindanud Gert Gordejev teab neid väljakutseid liigagi hästi. Ometi oskab ta veel paremini avada, miks on selle ala tõmme sellest hoolimata peaaegu magneetiline. Saates tulebki juttu Gordejevi külgkorvikrossi teekonnast ning üldse sellest põnevast spordialast endast. Milline on peaaegu maagilisena näiv suhe sõitja ja korvipoisi vahel ning kuidas seda arendada? Millised on selle ala ülimalt üllatavad spetsiifikad ja mis üldse teeb heast külgkorvikrossi sõitjast suurepärase? Millised on sel aastal rahvusvahelise karjääri pausile pannud Gordejevi mõtted oma senise külgkorvikrossi teekonna kohta ning mida tähendab tema jaoks eluline tasakaal? Need on vaid mõned teemad, milleni vestluses jõutakse – ja nagu alati, jutt ei jää sugugi ainult krossiradadele. Igal juhul saab kuulaja siit korraliku (külg)korvitäie põnevat juttu.

Corner 1 on oma saadetes katnud simracingu rikkalikku maailma juba väga mitmest erinevast vaatenurgast. Algusest peale on seda tehtud ühe selge põhimõttega: käsitleda simracingut kui iseseisvat nähtust. Mitte kui vaheetappi või eeltööd nn. päris võidusõidu suunas, vaid kui mootorispordi olulist alakategooriat, millel on oma tipptase, tippsõitjad ning järjest tihedam ja mitmekesisem side ülejäänud mootorispordi maailmaga. Samas ei saa mööda vaadata narratiivist, mis on viimastel aastatel jõudnud ka laiemasse avalikkusse – loost simracerist, kes astub edukalt virtuaalmaailmast päris ringrajale. See idee, mida on võimendanud nii rahvusvahelised edulood kui ka Hollywood, on kahtlemata ahvatlev. Kuid kui realistlik see tegelikult on? Millised on selle tee päris võimalused ja milliste väljakutsetega tuleb silmitsi seista? Just nendele küsimustele otsib vastuseid Corner 1 seekordne simracingu erisaade. Selle jaoks on stuudios Silver Jõffert – mees, kes on simracingu ja päris mootorispordi kokkupuutepunkte omal nahal kogenud. Tegemist on Eesti ühe mitmekülgsema simraceriga, kelle kogemus ulatub nii virtuaalsest rallist ja ringrajast päris autosse, ning kes ei ole kunagi piirdunud ainult ühe platvormi või ühe kindla teega. Selles muhedas, kuid sisukas ja pikemas arutelus joonistuvad välja simracingust päris võidusõitu liikumise mitmetahulised väljakutsed, praktilised soovitused ning ka inspiratsioon selle kohta, mis tegelikult võimalik on. Vestlusele annab erilise kaalu Jõfferti enda kogemus – kui elukutselt justkui “hunt kriimsilm”, kes on otsinud mootorispordi maailmas arenguvõimalusi igast võimalikust suunast: olgu selleks simulaator, päris ringrada, hobikart, ralli või hoopis midagi lihtsamat. Sealhulgas on tema teekond viinud ka simracingu kaudu edukate testipäevadeni BMW 325 Cup ja BMW 325 Turbo klassides päris rajal nii Eestis kui Leedus. - Millised on peamised väljakutsed simracingust füüsilisse mootorisporti liikumisel ning kuidas need erinevad näiteks ralli ja ringraja vahel; - millised reaalsed võimalused täna olemas on ja millised võiksid tulevikus veel tekkida; - mida peab simracer tegelikult tegema, kui unistus on astuda simist päris võidusõitu – alates tehnilisest ettevalmistusest kuni vaimse kindluse ja enesekindluse ehitamiseni? Need on vaid mõned teemad, mis arutluseks tulevad. Ja kuigi saates tõdetakse, et arenguruumi ja süsteemseid võimalusi võiks olla veelgi rohkem, jääb kõlama üks oluline mõte: võimalusi on juba täna rohkem, kui sageli arvatakse – eriti neile, kes on piisavalt otsivad, järjekindlad ja valmis tööd tegema.