Ööülikool

Eesti hariduselu põhiküsimused on jäänud läbi aegade samaks: mida, kuidas ja kui palju? Kuidas meie praegune koolielu kohaneb kiiresti muutuva maailmaga? Ja loomulikult ka see suur küsimus - miks? Miks me käime koolis? Kõneleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak.Ööülikool tänab: Tarmo Tiisleri pere. Saade on salvestatud Villemi talus, Sookaera külasMuusika: Koop IslandsHeli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Ajaloolane ja suursaadik Margus Laidre: „Vaevalt, et leidub kedagi, kes ei sooviks elada rahus. Paraku soovitakse seda teha n-ö omadel tingimustel ja pahatihti kellegi teise arvelt. Inimloomuse salasoppides on nimelt peidus iha teiste üle domineerida ja neid oma tahtele allutada. Seda nii üksikindiviidi kui ka riikide tasandil. Siit sünnivadki vägivald ning sõjad. Ja nii jõuamegi paradoksaalse järelduseni, et kui poleks inimesi, siis ei oleks ka sõdu“.Ööülikool tänab: Ülle Madise, Piret ArukaevuSaade valmis koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga, salvestatud Võimukõneluste sarjas 2024. aasta kevadel.Muusika: Bo Hansson, „Lord of the Rings“Heli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

"Nägemus inimesest kui mängivast ehk arenema arenevast olendist. Mängiva inimese jaoks saab maailmast mänguruum selle sõna laiendatud tähenduses. Sellest rakursist vaatan otsa ka linnaruumile ja küsin, mis linnaruum mänguruumina olla saaks.", nõnda tutvustab filosoof Eik Hermann oma mõtisklust.Muusika: Count Duke: Uri Caine Tim Lefebvre, Zach DanzigerÖöülikool tänab: Tallinna Linnaruumifestival ja Pille Laiakask.Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa Toimetaja: Jaan Tootsen

Autoril on loomingule õigused - ta otsustab, kes ja kuidas võib tema loometööd kasutada. Kuidas selline kaitse on ajalooliselt välja kujunenud? Need õigused kaitsevad loomeinimest ja annavad talle võimaluse oma töö eest tunnustust ja tasu saada. Aga kui tegu on näiteks rahvalauluga? Perepärimusega? Kuivõrd on lahutatav inimene ja tema looming?Viljandi pärimusmuusika festivalil on "Ööülikooli" vestlusringis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive Särg ja Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep.Ööülikool tänab: TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lektorit ja kultuurikorralduse valdkonna uurija Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš. Viljandi pärimusmuusika festival ja Lauri Õunapuu.Heli:  Külli Tüli, Taisto Uuslail Toimetaja: Jaan Tootsen.

Kuuenda väljasuremislaine aegu on paljudest liikidest, kelle ökoloogiline olemus seisneb massilisuses, alles jäänud vaid museaalid: arvukuse kahanedes võivad nad küll liigina edasi elada, loomaaedades või pisikestes asurkondades, aga senist funktsiooni ökosüsteemis nad enam täita ei suuda. On see elutantsu möödapääsmatu osa? Kas kunagi eksisteerinud looduslike koosluste alalhoidmine on alati mõistlik? Kõnelevad kirjanik Tõnu Õnnepalu ja zooloog Tiit Maran.Ööülikool tänab: Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival, Kaarin Hein, Margus Kasterpalu ja Timo Maran.Muusika: Ingri HøylandHeli:  Külli Tüli, Taisto Uuslail Toimetaja: Tõnis TootsenÖöülikool 2025

Milline on hea looming, sõltumata loomeliigist? Kas kunst on vahend või eesmärk omaette? Kui kunst on vahend, siis mis on Elu kese? Püha ja madal – kas sõnnikuaur ja Linnutee kuma on pärit samast allikast? Kunstniku roll ühiskonnas. Millised on need küsimused, millele otsid vastust? Elu suuremad taipamised. Kuidas saada hakkama maailma ja iseendaga?Saade on valminud koostöös Arvo Pärdi Keskusega.Muusika: Arvo Pärt "Sequentia"Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-OtsaToimetaja: Jaan Tootsen

Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod niivaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…Nagu kõigel inimese juures, on ka unenägudel oma mõte. Need on osa psüühe isetervenemise mehhanismist. Nii nagu kogemata saadud haav peatselt armistub, nii tasakaalustavad unenäod mitte ainult meie hingehaavu, vaid teadliku mina ühekülgset ja alatihti vildakat vaadet olukorrale. Need justkui sunniks meie asju täiesti erineva, senitundmatu pilguga vaatama. Kui julgeda sellesse lähemalt süüvida, on see meelt avardav ja üllatav kogemus, peegeldus suurest ja sügavast sisemisest ilmast, mis otsapidi kollektiivse teadvustamatuse kihtidesse ulatub.Unenägude tundmaõppimist võib võrrelda ookeani põhja sukeldumisega koos kõigega, mida sellel teel kohata võib.Saade valmis koostöös Eesti Tervisemuuseumiga. Ööülikool tänab: Kersti Mölder ja Andres ArendiMuusika: Bo Hansson "Päike", Maarja Nuut "Une meeles"Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-OtsaToimetaja: Jaan Tootsen

Merest ja maailmameredel seilavatest inimestest kõneleb ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Laulab ja tekste loeb näitleja Helena Lotman. Ehk siis tänases saates isa ja tütar - Tiit ja Helena.Meri on kõikjal meie ümber – üle 70% maakerast on kaetud maailmamerega. Sellel merel seilab paar miljonit kaubalaevnikku, kümneid miljonid kalureid, sadu miljoneid niisama meresõpru. Kes on need mehed ja naised, kes vaatavad igatsevalt silmapiiri suunas, panevad endile kuldse kõrvarõnga ühte kõrva, tätoveerivad ankru käele? Kas meri ühendab või hoopis lahutab meid? Kas romantiline soolopurjetaja ja naftaplatvormi vahetuseülem on sama vennaskonna liikmed?Saade on salvestatud 2024 aasta suvel Tallinnas toimunud purjeõpperegatil Tall Ships Races.

Näitleja, lavastaja ja pedagoog Lembit Peterson: „Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)? Tahaksin käsitleda teatrit mitmest aspektist – kui kunsti, ametit, missiooni, eluviisi, tunnetusteed jne. Peamine oleks Tõe tunnetamise võimalus, teatri horisontaalne, võimalik vertikaalne, tingimata ka sakraalne dimensioon. Milline on teatri koht meie ühiskonnas väärtus- (või väärtusetuse …) ruumi kujundajana, elukultuuri eest võitlejana, aga ka võimaliku surmakultuuri külvajana? Teater kui kahe teraga mõõk.“'Muusika: Philippe Hersant, "L’ombre d'un doute: II. La Messagère", esitab Lucile BoulangerÖöülikool tänab Arvo Pärdi KeskustHeli: Küli TüliToimetaja: Jaan Tootsen

Loodusemees, keskkonnaekspert, kuid eelkõige ikkagi inimene, Tiit Leito on ilmselt üks parimaid väikesaarte ja laidude tundjaid Eestis. Loodus kui looja. Inimene kui vaatleja. Räägime pikemalt Hiiumaa külje all olevast Saarnaki laiu elust 70-ndatel aastatel kui seal käis suviti tööd tegemas kirev seltskond loomeinimesi. Loeti keelatud kirjandust ja tehti palju tööd. Otsiti elu mõtet. Tiit kõneleb ka piltidest ja tekstidest - eks need ole kõik erinevad meediumid maailmaga suhtlemisel.Muusika: Bo HannsonÖöülikool tänab:  Hiiumaa kirjandusfestival ja Tiina MaibergHeli: Külli Tüli, Mart Kessel-OtsaToimetaja: Jaan Tootsen