Kriitiline intsident. Riigi IT podcast | Geenius.ee

Austraalia teadlased leidsid Eesti e-hääletamise süsteemist kümme seni teadmata turvaauku ja ühe leiu analüüs on veel pooleli. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe selgitab, miks see hääli kaotada ega juurde lisada ei võimalda ning mis muutub e-hääletamises enne riigikogu valimisi. Eelmistel valimistel hääletas elektrooniliselt 48 protsenti osalenutest, nii et see on praegu kõige populaarsem viis hääletada. Valijarakendus hakkab kasutama Smart-ID+-i, et paremini kaitsta õngitsuste eest. Häälte kogumisel võetakse kasutusele nullteadmustõestus ehk süsteem kontrollib, et sedel vastab nõuetele, aga ei näe, kelle poolt hääletati. Lisaks on TalTechi teaduri ettepanekute põhjal uuendatud auditirakendust, nii et rohkem kontrolle käib nüüd automaatselt.Saates tuli veel jutuks:Miks Cybernetica alles analüüsib korduva hääletamisega seotud leidu.Miks valijarakenduse lähtekood ei ole endiselt avalik, kuigi ülejäänud süsteemi kood on.Kas Eesti e-valimiste süsteem oleks saanud hakkama, kui kohalike valimistega samal ajal oleks toimunud abielureferendum.Kuidas valimisteenistus kavatseb hakkama saada tehisaru abil tehtud turvaanalüüside tulvaga.Milliseid lisaülesandeid ja riske toob mobiiliga hääletamine.Miks valimisteenistus kutsub inimesi e-häälte lugemist vaatlema.Kas tehisaru agent tohiks inimese eest hääletada.Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases, ajaloo kõige pikemas, saates on külas IT-ettevõtja ja e-residentsuse nõukoja esimees Taavi Kotka, kes selgitab tehisaru agentidele loodava identiteedisüsteemi ehk AI isikukoodide tagamaid ning vastab avalikuks tulnud eelnõu ümber tekkinud teravale kriitikale.Kotka sõnul on Eestil vaja mõtestada tehisaru agentide tegutsemine kohalikus õigus- ja tehnoloogiaruumis, et tagada turvaline volituste haldus ning tugevdada riigi digikuvandit. Saates lükkab ta ümber väited huvide konfliktist seoses e-residentsuse meeskonna ja riigi infosüsteemi ameti (RIA) kaasamisega, selgitab oma rolli tehnilise kontseptsiooni väljatöötamisel ning vastab küsimustele sotsiaalmeedias puhkenud debati üle.Saates tuli veel jutuks:Miks ei peaks tehisaru agentidele loodavat lahendust nimetama "AI-isikukoodiks".Kuidas on tehnilise kontseptsiooni loomisega Taavi Kotka seotud.Miks ei ole eelnõus kindlaks määratud riigilõivu täpset summat.Kuidas peaks toimuma sisuline tagasiside andmine riiklikele seaduseelnõudele.Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates on külas andmekaitse inspektsiooni (AKI) koolitus- ja ennetustiimi jurist Geili Keppi ning TI-Hüppe projektijuht Laura Kalda, kellega tuleb juttu andmekaitse nõuetest haridusasutustes ja tehisaru turvalisest kasutamisest koolitöös.Teema ajendiks on AKI iga-aastane kooliaasta alguse ringkiri haridusasutustele, mis keskendus seekord tugevalt tehisarule ja digilahendustele. Saatekülaliste sõnul lasub lõplik vastutus andmetöötluse läbimõtlemise ja reeglite kehtestamise eest igal koolil endal, kuid TI-Hüpe pakub haridusasutustele tuge valmis mõjuhinnangute ja juhendite näol.Saates tuli veel jutuks:Miks tuleb lapsevanematelt andmete töötlemiseks nõusolekut küsida igal aastal uuesti.Kuidas vältida õpilaste isiku- ja terviseandmete jõudmist tehisarumudelitesse.Kas ja millistel tingimustel tohib õpetaja kasutada tehisaru õpilaste tööde hindamisel.Kuidas toetab TI-Hüpe koole andmekaitsealaste mõjuhinnangute koostamisel.Kus asuvad koolides kasutatavate tehisarulahenduste serverid.Saatejuht on Ronald Liive.

Suvel kiitis valitsus heaks IT-reformi, mille raames luuakse riigi IT-peaarhitekti roll. Tänases saates räägivad IT-peaarhitekti rollist riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektor Joonas Heiter ja riigi endine IT-arhitekt Andres Kütt. Heiteri sõnul on e-riik jõudnud küpsusastmesse, kus taustasüsteemid peavad muutuma ühetaoliseks ning baastaristu koondamine RIA alla nõuab tehnoloogia ja tippjuhtide vahele selget tõlki. Tema sõnul luuakse ametikoht otse peadirektori meeskonda, et siduda riigi IT-majade arhitektid ühtseks kogukonnaks ja viia nende mured otse reforminõukogu lauale. Andres Kütt tõdes samas oma kogemusele tuginedes, et enamik e-riigi tõrkeid ei tulene tehnoloogiast, vaid tellijate korrastamata äriprotsessidest ning liigsest juriidilisest keerukusest. Ühtlasi rõhutas ta, et uuest rollikandjast ei saa käskiv nii-öelda valgustatud monarh, vaid ta suudab midagi muuta üksnes teistele majadele kasuliku ja toetava partnerina.Saates tuli veel jutuks:Kuidas jagunevad rollid RIA, loodava riigi digikeskuse ning teiste riiklike IT-majade vahelMiks ei pandud riigi IT-peaarhitekti tööpakkumisele kindlat palganumbritMiks ei soovi Andres Kütt uuesti riigi IT-arhitekti ametikohale asudaKuidas aitab äriprotsesside korrastamine vältida tehnoloogilist ülekeerukustSaatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates on külas Greenergy Data Centeri suurkliendisegmendi juht Martin Rungi, kes räägib, kuidas Tallinna külje all Hüürus asuv tehisaru võimekusega andmekeskus töötab.Suvel tõusis suureks teemaks andmekeskuses tegutsema hakkava Hollandi ettevõtte Nebiuse taust. Kaitsepolitseiamet pööras tähelepanu firma asutajate varasemale seotusele Venemaa ettevõttega Yandex, peaminister Kristen Michal ja majandusminister Erkki Keldo tõdesid, et riskid tuleb maandada. Rungi selgitab saates, kuidas nad klientide tausta kontrollivad ning miks tema hinnangul Nebiuse valik andmekeskusele ohtu ei kujuta.Saatest selgub, et ükski klient pole seetõttu andmekeskusest lahkunud. Ühtlasi tuleb esimest korda avalikult jutuks, kas andmekeskus panustab ise oma Estlink 1 konverterjaama ja Harku alajaama naabruses asuva hoone füüsilisse kaitsesse.Saates tuli veel jutuks:Mille poolest erineb andmekeskus tavalisest serveriruumist ning mida tähendavad terminid AI-tehas ja gigatehas.Kui palju andmekeskus tegelikult vett ja elektrit tarbib ning kas see mõjutab ümbruskonna elanikke.Milliseid Eesti suurettevõtteid Greenergy teenindab.Miks Rungi hinnangul on Nebiuse ostetavad kiibid samas ekspordikontrolli kategoorias kui Eestile müüdavad HIMARS-id.Kas andmekeskus saab olla osa Eesti digitaalsest suveräänsusest ja kas ka väikeklientidel on seal kohta.Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse keskuse uueks juhiks ja peadirektori asetäitjaks küberturvalisuse alal asus augustis Mai Kraft. Elisa endine infoturbejuht rääkis saates „Kriitiline intsident“, kuidas ta toob erasektori kogemuse riigi küberkaitsesse, seades sihikuks andmepõhise lähenemise ja asutuste tõelise küpsusastme kaardistamise. Saates tuli jutuks tehisaru võidukäiguga kaasnevad ohud, alates ettevõtete ründepinda laiendavast vaibkoodimisest kuni nullpäeva turvanõrkusi otsivate mudeliteni. Samuti lahkab Kraft riikliku bug bounty programmi taastamise võimalusi, telefonipettuste tõkestamise meetmeid ja valmisolekut tulevaseks kvantajastuks.Saates tuli veel jutuks:Kuidas toimib CERT-EE intsidentide käsitlemine ja milline on ettevõtete vastutus küberhügieenis.Milliste riskidega tuleb arvestada riigi süsteemide pilve kolimisel ja digitaalsel suveräänsusel.Miks paljud ettevõtted teevad küberkaitset vaid seadusest tuleneva kohustuse pärast.Kas Eesti on kübervallas endiselt teenäitaja või on meil rohkem Ukrainast õppida.Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates on külas riigi infosüsteemi ameti (RIA) innovatsiooniprojekti „Aruait“ projektijuht Anni Lehari ning arendusjuht Otto Mättas, kes avavad riigi uue proaktiivse tehisaru algatuse tagamaid.Nende sõnul ei ole tegu järjekordse riikliku juturoboti, vaid platvormi ja vundamendiga, mis võimaldab tulevikus kodanike isiklikel tehisaru agentidel riigiga usaldusväärselt ning läbipaistvalt suhelda.Innovatsiooniprojekti raames soovitakse kahe aasta jooksul katsetada lahenduse toimimist ning luua reeglistik, et isiklikud agendid saaksid turvaliselt ja volitatult teha meie eest ära keerukaid bürokraatlikke toiminguid.Saates tuli veel jutuks:Kuidas Otto Mättas osales edukalt esimesel tehisaru Eurovisiooni lauluvõistlusel.Mida on riik õppinud varasematest tehnoloogiabuumidest, nagu isejuhtivad sõidukid ja projekt „Anneta kõnet“.Kuidas hakkab tehisaru koostöös maa- ja ruumiametiga inimesi aitama ehituslubade taotlemisel.Miks on oluline muuta riigiteenused masinloetavaks ning kuidas aitab teadlikkuse tõstmine vältida digilõhe kasvu.Kuidas suhestub „Aruait“ teiste riiklike tehisaru algatustega, nagu eesti.ai ja tehisaru isikukoodid.Saatejuht on Ronald Liive.

Ühtlasi paotab ta katteloori saladuselt, mis puudutab agentseid tehisarusid ja neile väljastatavaid isikukoode.Mõned nädalad tagasi tulid IT-gurud Taavi Kotka, Sten Tamkivi, Markus Villig ja Kaspar Korjus välja arvamusega, et Eesti järgmine suur digihüppe idee saab olema tehisaru agentidele väljastatud isikukoodid.Samal päeval otsustas peaminister Kristen Michali juhitud Eesti.ai nõukoda, et idee tehakse reaalsuseks. Vahtras rääkis saates, kuidas tuli välja nii, et sääraste isikukoodidega hakkab tema juhitud tiim tegelema.Saates tuli veel jutuks:Kuidas e-residentsuse väljastamist tehakse kiiremaks ja mugavamaks.Millist kasu saavad e-residentide uutest lahendustest eestlased.Kes ja kuidas kontrollib uute taotlejate tausta.Mida täpsemalt hakkab e-residentsuse tiim tehisaru isikukoodidega tegema.Saatejuht on Ronald Liive.

Eelmisel nädalal mängisid sideoperaatorid Tele2, Elisa, Telia ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) läbi olukorra, kus põhjusel või teisel peab Eestis võtma kasutusele siseriikliku rändlusteenuse.Käesoleva osa on salvestatud kaitseväe keskpolügoonil. TTJA peadirektori asetäitja Oliver Gailan avab saate jooksul, mis on siseriiklik rändlus ning kuidas see teenus võimaldab kriisi korral ühe operaatori klientidel automaatselt teise võrku lülituda, kui nende koduvõrk peaks rivist välja langema.Saates tuli veel jutuks:Siseriiklik rändlus on ette nähtud kasutamiseks vaid erakorralise seisukorra ajal, mil Vabariigi Valitsus on andnud selleks vastava korralduse.Kriisiolukorras ei ole põhirõhk meelelahutuslikul striimimisel, vaid baasvajaduste, nagu sõnumite saatmise ja uudiste lugemise tagamisel, mistõttu võib andmeside kiirus olla piiratud.Seaduse kohaselt on siseriiklik rändlusteenus lõpptarbijale tasuta ning operaatorid lahendavad kulude tasaarvelduse omavahel.Idapiiri läheduses elavatel inimestel on soovitatav tunda oma telefoni võrguvaliku seadeid, et vältida automaatset ühendumist naaberriigi võrku.Sideettevõtted on koostöös riigiga läbi mänginud tehnilised stsenaariumid ja teinud vajalikud võrguseadistused, et tagada teenuse kiire rakendumine kriisihetkel.Saatejuht on Ronald Liive.

Juba aastaid on Eestis esinenud ulatuslikud GPS-i sidehäired, mille kohta leiab üha rohkem väiteid, et need mõjutavad ka igapäevaseid seadmeid. Tänases saates seletab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sagedushalduse büroo juhataja Erko Kulu lahti, kust ja kuidas GPS häired tekivad ja millist mõju nad reaalsuses omavad.Näiteks saab saates vastuse küsimus, kas GPS häired segavad robotniidukite tööd. Kulu juhitud meeskond sõidab mööda Eestit ringi spetsiaalsete, massiivsete antennidega varustatud monitooringuautodega, mida tema sõnul on rahvasuus hakanud kutsuma ka tondipüüdjateks.Lahkame ausalt ja avatult idanaabri territooriumilt, sealhulgas Peterburi ja Kaliningradi piirkonnast tulevate häirete tagamaid ning arutleme tulevikulahenduste ja alternatiivsete navigeerimismeetodite üle, mis võiksid meid satelliitidest vähem sõltuvaks muuta.Saates tuleb veel teemaks:Kuidas erineb igapäevane sageduste planeerimine järelevalvest ning kuidas hoitakse ära sageduskonfliktid?Mis vahe on jamming'ul ja spoofing'ul ning millal ulatus Kaliningradi segamissignaal esimest korda Eesti territoriaalveteni?Kuidas sai TTJA jälile Sauel tegutsenud vigasele tagurduskaamerale, mis pani terve piirkonna mobiilsideseadmed tõrkuma?Mida teha siis, kui GPS-häirete tõttu hakkavad robotniidukid tiiki sõitma, ning miks on iga kodaniku teavitus riigile väärtuslik?Kas ja millal suudavad 5G ning 6G mobiilivõrgud pakkuda reaalset alternatiivi kosmosest tulevale satelliitnavigatsioonile?Saatejuht on Ronald Liive.