Minu Eesti, minu Euroopa

Tehisintellekt mängib meie eludes aina olulisemat rolli ning selle kasutamine muutub üha laialdasemaks. Millised on sellega seotud ohud ning kus sellest eelkõige kasu võib olla, arutlevad saates MKM-i andmete juht Ott Velsberg ja tehnoloogiaekspert Kristjan Port. Saadet juhib Brent Pere.

Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul ei too Euroopa Liidu kaitsetööstuse 1,5 miljardi euro suurune programm kindlasti strateegilist muutust, kuid loob siiski regulatiivse selgroo, mille pealt saab tulevikus efektiivsemalt ühishankeid korraldada. Stuudios on ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela. Saadet juhib Brent Pere.

Saates tuleb sel korral juttu Ungari vastuseisust Ukraina toetamisele ning juunis toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest. Lisaks sellele saab juba paari kuu pärast 20 aastat Eesti liikmesusest Euroopa Liidus ning NATOs ning Tartust saab Euroopa kultuuripealinn.

Euroopa Komisjoni volinik Kadri Simson ning kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar on ühel nõul, et tuumaenergeetikas tasub pigem vaadata end juba tõestanud tehnoloogiaid, kui hakata ise midagi täiesti uut katsetama. Kadri Simsoni sõnul on tuumajaama silmas pidades väga oluline mõelda ka sellele, kui laialdaselt on nende toimimist uuritud ning kui tõhusaks ja ohutuks neid rahvusvahelised tuumarühmad on hinnanud. „Kuna Eestiga seostatakse tehnoloogiat, mida praegu veel ei eksisteeri, siis ma arvan, et mõni teine riik sobiks paremini esimeseks harjutusväljakuks kui Eesti,“ ütles Simson. Saadet toetab Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Euroopa Komisjon andis küll hiljuti Euroopa Liidule soovituse alustada Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimisi, kuid lähiaastatel neil veel lootust liikmeks saada pole, ütles saates “Minu Eesti, minu Euroopa” julgeolekuekspert Rainer Saks. Võrreldes Eestiga on Ukraina puhul liitumisläbirääkimistel muutujaid palju rohkem ning on ebatõenäoline, et nad suudavad liitu astuda sama kiirelt kui meie. Eestil võttis kogu protsess aega umbes kuus aastat. “Lisaks on täiesti selge, et Ukraina läbirääkimised saavad ka tehnilise külje pealt olema palju keerulisemad kui meie omad,” sõnas Saks. Liitumisläbirääkimiste tempo sõltub laias laastus kahest asjast, ütles Euroopa Komisjoni kõrge välisametnik Matti Maasikas. “Esiteks sellest, kui kiirelt suudab kandidaatriik Euroopa õigust üle võtta ja rakendada ning teiseks, kui tugev on Euroopa Liidu soov tegelikult protsessiga edasi liikuda,” rääkis Maasikas. Saates tuleb juttu ka sellest, miks Euroopa Liidule Ukraina liitumine kasulik oleks ning kuidas selle otsusega piirkonna julgeolekuarhitektuur muutuks. Lisaks Ukrainale tuleb saates juttu ka Moldova potentsiaalsest liitumisest ning sellest, milline toetus on Euroopa Liidule Gruusias. Saadet “Minu Eesti, minu Euroopa” toetab Euroopa Komisjoni Eesti esindus.